Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Peale leiva olid kõige tavalisemad igapäevased toidud mitmesugused pudrud ja leemed (supid).
Tatrakasvatusalal Lõuna-Eestis ja Peipsimaal söödi ka piimaga keedetud tatratanguputru. Veidi vedelam puder
kört. Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, vahel harvemini jahuvorstid, mida söödi eriti jõuluajal. Põhja-
Eestis ja saartel, aga ka Setumaal söödi laialdaselt verelisandita valget vorsti. Traditsiooniliseks toiduks olid ka
odra-, harvem rukkijahutainast käkid, rusikasuurused, mida söödi soolakas veel, rasva- või lihaleemes keedetult,
peale rüübati keeduleent. Maa lõuna- ja idaosas söödi Ida-Euroopale omast kama, mis tehti küpsetatud teraviljadest
jahvatatud jahust, mulgimaal tehti seda seakama mitmest viljast. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või
taariga vedelaks kördiks. Kile vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel.
Muud taimsed toidud
Läätsed jäid kiiresti 19
annaabi.ee 
