Rahvuslik toidukultuur
Tähtsaimal kohal oli rukis Eestis 15.16. sajandil. Euroopas
ainulaadsetes rehielamutes kuivatatud rukis säilis hästi ja sellest sai tähtis ekspordiartikkel.
Alates 17. sajandist aeti Eesti rukkist mõisates viina Vene turu jaoks kuni riikliku
viinamonopoli kehtestamiseni 19.20. sajandi vahetusel. 19. sajandil, kui Eestisse jõudsid
uued põllukultuurid (ristik ja kartul) ning mitmeväljasüsteem, kahanes rukki osakaal 50
protsendilt 30 protsendile.
Rukikasvatus
Kasvatatakse talirukist, mis talvitub orasena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel
samal aastal. Vili koristatakse augustis. Sageli valmistab probleeme lamandumine, mis ei lase
rukist koristada kuivalt ja idanemata.
Rukkikasvatus Eestis on viimastel aastatel kasvanud. 2005/2006 kasvatatati meil 20 385
tonni rukist, 2007/2008 aga 60 967 tonni. Sellest läks 2007/2008 inimtarbimisse terakaalus
28 544 tonni, tööstuslikku tarbimisse 8301 tonni, seemneks 6257 tonni ja loomasöödaks