Armupalve toetuskiri
Jelena tütar jäi kasvatama oma ema ja Anatoli Nikolajevi eelkooliealist poega.
Mõne aasta eest suri kasutütre mees ajukasvajasse. Möödunud aastal aitasin
paigutada täiskasvanuks saanud noorema poja narkovõõrutuse ja
rehabilitatsiooniasutusse. Kahjuks ei jäänud ta sinna kuigi kauaks. Juba mõned
kuud hiljem osalesin tema matustel koos Nikolajevi enesega. See oli rusuv. Olen
jälginud Nikolajevi käsi, tema näoilmet, tema aastatega toimunud ruineerumist ja
tundnud oma võimetust olukorda (allakäiku) tagasi pöörata. Selle perekonna
traagika on otseselt seotud kohtuniku poolt ilma riikliku süüdistuseta tehtud
otsusega. Euroopa ega Eesti õigus seda täna ei luba. Inimlikkus samuti mitte. Ma
tajun, et inimlikkus on ohustatud ja halastus on õigussüsteemist väljatõrjutud.
Presidendil on võimalik halastuse ja õiguse vahekorras olla määrajaks. Asetada
inimene igasugustes pingeridades esikohale, seda ka tänases pingelises sise- ja
annaabi.ee 
