EESTLASED II MAAILMASÕJAS
Kuigi esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal jagati Eestis üpris palju ümber maavalduseid,
ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Sügisel moodustati ENSV-s riiklik
maafond, kuhu arvati äralõiked "suurtaludelt" (üle 30 hektari), kirikumaad ja Eestist
lahkunute valdused, kokku üle 750 000 hektari. Maa jaotati 26 000 maatu ja 25 000 vähese
maaga talupoja vahel, kuid üldiselt said nood liialt vähe maad, et võimaldada edukad
talupidamist. Samas ruineeriti ka suur osa suuremates talupidamistest. Maade
ümberajagamise tõttu tekkisid maal ka tõsised pinged, mida kommunistlikud propagandistid
ruttasid nimetama "klassisõjaks kulakute ja kehvikute vahel".
Kui mitmed Eesti riiklikud instantsid olid likvideeritud juba enne Eesti ametlikku liitmist
NSVL-ga, siis kummalisel kombel jäi alati Nõukogude võimust täielikus sõltuvuses olnud
Eestimaa Kommunistlik Partei ametlikult kuni 8
annaabi.ee 
