Skolioos(lülisamba kõverdumine külgsuunas ) Lameselgsus Kõverkaelsus Rühivigade tekkepõhjused Kaasa sündinud 5-10% à Kõverkaelsus (tuharseisus) à X ja O jalgsus à Seljaaju funktsionaalsed häired, mis tingivad erineva lihastoonuse à Luustumishäired, mis tingivad luude ja lülisamba vale arengu à Nägemispuue, mis soodustab küfoosi teket Ülekaal Nõgusselgsuse soodustaja à Nõrk lihatoonus à Soodustab lamppöia teket VALE JALATS JA LAI RIIETUS à Liiga kõrge konts soodustab lordoosi à Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva kehahoidu HARJUMUSED à Valed asendid seismisel, istumisel, lamamisel à Raskuste kandmine ühel õlal, käes à Sundasendid tegevustes ( näit. viiulimängul) ja töökohal (õpilastel koolipinkide kõrgus ) LUUSTUMISHÄIRED à Ainevahetushäired ja toitumisvead võivad põhjustada luustumishäireid ja sellega seoses ka rühivigu
REFERAAT Rüht Sissejuhatus Probleemid noorte rühiga on väga aktuaalne teema juba päris ammu. Pea iga aasta räägitakse koolilaste rasketest seljakottidest ja nendest tingitud rühi probleemidest. Seetõttu pööratakse ka enam tähelepanu koolis kehalise kasvatuse tundides harjutustele, mis parandavad rühti. Halvast rühist tingituid rühiprobleeme on erinevaid ja toon need välja ka oma referaadis. 2 Rüht Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest
Siingi on oluline ravivõimlemine ja ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (kui võimlemisest ei piisa), kui on tekkinud juba rindkere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Skolioosi ennetamiseks tuleb väga tähelepanelikult jälgida rühti, sest rüht e. kehahoid on inimese harjumuslik kehaasend seismisel, istumisel ja kõndimisel. Rüht pole muutumatu, vaid kujundatav ja arendatav ning sõltub palju sellest, milline on inimese üldine kehaline aktiivsus. Hea rühi hoidmine eeldab tegelemist iseendaga ja aitab ennetada paljusid erinevaid vaevusi. Halba rühti iseloomustab lõtv kehahoid, sageli on lihased nõrgemini arenenud, pea langetatud, lülisammas kokku vajunud, kõht lõtv, abaluud tiivataolised ja teineteisest eemaldunud, õlavööde ebasümmeetriline. Tegelikult sõltub rüht ka keha asendist ja tasakaalust, sest inimene peab keha asendit erinevate tegevuste puhul pidevalt kohandama. Rühi jälgimine võib esmapilgul tunduda
rahulolkutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub: Põhiainevahetuseks vajalikuks energiaks (südame, kopsude, aju jt tööks) – 50-75% Toidu seedimiseks ja kehatemperatuuri säilitamiseks – 7-10% Kehaliseks aktiivsuseks – ca 15% Kehalise aktiivsuse mõju lastele Esmatähtis normaalse luustiku kujunemiseks. Soodustab luude kasvamist pikkusesse. Soodustab sirgete jalgade kujunemist. Soodustab õige rühi kujunemist. Soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist. Suurendab kardiorespiratoorset võimekust. Arendab painduvust, lihasvastupidavust, kiirust, tasakaalu. Aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel. -Sallis jt 1999 Seos tervisega Tugevad ja hästi funktsioneerivad elundid. Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat on esimene eestikeelne õpik, kus ühtede kaante