Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi erinevates kohtades. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteistest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel haistmiskäärudel. Tekkinud piirkond on haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevast haistesagarate osades. Haistmisteed ulatuvad ka limblisse süsteemi, hüpotalamusse, suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmisaju teadvuse tasemel. 9 Talitlushäired · Hüposmia lõhnatundlikkus vähenenud.
Mitraalrakud on haistmistee teisteks neuroniteks, mis on dendriit-dentriit sünapsite kaudu ühendatud periglomerulaarrakkudega. Mitraalrakud on sünaptilises ühenduses ka sõmerrakkudega. Periglomerulaar- ja sõmerrakud on pidurdusvaheneuronid, kuna mitmed eferentsed impulsid KNS-st mõjuvad oste neile. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteisest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel hasitmiskäärudel. Tekkinud piirkond kannab nime haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistesagarate osades, sealt lähtuvad neuriidid mooddustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib hasitmistaju teadvuse tasemel.
Mitraalrakk on haistmistee teiseks neuroniks, mis on dendriit-dendriit sünapsite kaudu ühendatud periglomerulaarrakkudega. Mitraalrakud on sünaptilised ühenduses ka sõmerrakkudega. Periglomerulaar- ja sõmerrakud on pidurdusvaheneuronid, kuna mitmed eferentsed impulsid kns-st mõjuvad otse neile. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteisest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel haistmiskäärudel. Tekkinud piirkond kannab nime haistekolmnuk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistesagarate osades, sealt lähtuvad neuriidid moodustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel. Haistmistee on erandlik: ta ei kulge läbi talamuse
annaabi.ee 
