Konkureeritakse eluks vajalike tingimuste pärast. 3. Looduslikuks valikuks nimetatakse olukorda, kus on organismid, kes suudavad antud elutingimustes edukamalt toime tulla, jäävad teistes rohkem ellu ja annavad rohkem järglasi. 4. Kohastumuseks nimetatakse isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke tunnuseid, mis tagavad liigi säilimise. 5. Fossiiliks nimetatakse kivistist. 6. Rudimendiks nimetatakse elundite algeid, mis on kaotanud tähtsuse. Näiteks: pimesooles ussripik , silma sisemise nurga pilkkile, karvkate, tarkusehambad, õndraluu. 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid: · Paleontoloogia andmed. Paleontoloogia uurib fossiile. Mida sügavamad on kihid, seda vanemad on organismid. · Võrdlusmeetod. Mida sarnasemad on organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. · Rudimendid (jäänukelundid).
praegu põhilisteks kaks geograafilist mõõdet – ida ja lõuna – ning mõlemas mõõtmes toimuvad tegevused omakorda kahes liinis: 1) Riikide kahepoolne koostöö EL-iga; 2) Ida- ja Lõunanaabrite regionaalne koostöö EL-iga vastavalt Idapartnerluse poliitika suuniste ja Vahemere Liidu funktsioneerimise põhimõtete raames. Vastavalt ENP geograafilistele mõõdetele koosneb ENP kolmest osispoliitikast: 1) Põhjadimensioon ehk Põhjamõõde, mis on tänaseks muutumas juba ajalooliseks rudimendiks ENP-s; 2) Idapartnerluspoliitika, mis on tänaseks saanud olulisimaks ENP osispoliitikaks; 3) Lõunadimensioon ehk Lõunamõõde, mille aluspõhimõtted määravad ära nn “Barcelona protsess” ja EL-i Vahemere -5- strateegia. Vastavalt rahvusvaheliselt oluliste sündmuste mõjule on aeg- ajalt uuenenud ka ENP. Viimane ENP uuenemine toimus pärast nn “araabia kevadet”, mil EL tõi ENP-sse “enam enama eest” printsiibi,
annaabi.ee 
