koger,säinas,hink,kiisk) Loomad- rohu-,järvekonn/vesipapp,jäälind,vihitaja,lauk/saarmas,ondatra,kobras IX Antropogeensed kooslused. Eesti ala tulnuk ja kultuurtaimestik. Umbrohud - on üldnimetus kõigile neile taimedele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. (naat, kõrvenõges, rukkilill, põldohakas,orashein,harilik võilill) Ruderaalkooslused - ehk prahipaikadele omased juhuslike taimedega asustatud alad. (põdrakanep, maltsad, pujud) Nt: Kaevandatud ent metsastamata aladel levib rohkesti nn ruderaalkooslusi. Inimtegevusest rikutud looduslikud kooslused põlismetsad, rabad, niidud.... X Liigikaitse. Taimed. Muutused soontaimede kaitses: Riikliku liigikaitse kestel on Eestis üldse kaitse all olnud 225 soontaimeliiki: praegu ei ole kaitsealuste seas enam kümmet neist, viis on tõenäoliselt hävinud
suurehitiste ümbrusest gallia koerasinepit, raudteedelt müürlustet. Omaette elupaikadeks on katused, müürid, varemed, pööningud. Esimesed neist on sobivaks kasvukohaks kaljutaimedele - näiteks Kuressaare lossiõue müüril kasvab kaitsealune müür-raunjalg; kõigis neis võivad leiavad elupaiku kaljudel, saartel või õõnsustes-koobastes elutsevad liigid - katustele on pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired. Ruderaalkooslused. Võõrliigid. Prügimägedel kasvab rohkesti toidujäätmetest köögipühkmetest kasvama hakanud taimi - kõrvitsat, tomatit, kartulit, hirssi, päevalilli, aga leida võib ka tsitrusviljade ja datlipalmide tõusmeid. Prügimägedel on sageli kasvama hakanud ka äravisatud lilled. Laoplatsidel ja teede ääres võib aga kohata võõramaiseid umbrohtusid, kes sealt enamasti järgmiseks aastaks või mõne aasta pärast kaovad. Harva jäävad nad püsima, saades uueks umbrohuks Eestis
annaabi.ee 
