lähevad aatomid madalamatele energiatasemele, kusjuures kiirgub täpselt samasugune energiakvant nagu algselt keskkonda lasti. Kasutatakse nn. Kolme energiataseme süsteemi. Laserikiirgus on esilekutsustud, stimuleeritud Esimesed laserid olid rubiinlaserid, milles töötavaks keskkonnaks oli ülipuhas rubiinkristall. Rubiinkristallis paljundati footonlaviini otspindade peegeldavaks tegemise abil. Hiljem hakati valmistama ka kaaslaserid ja pooljuhtlaserid.
pumpamise keeruliseks, seepärast kasutatakse laserites suhteliselt väikseid vardaid pikkusega 2 kuni 30 cm ja diameetriga 0,5-2 cm. Varda sees suurendatakse aga kiirte teepikkust peeglite abil. Kui footonite laviin läheb piki varda telge, siis peegeldub ta otseselt ja suurendab tagasiteel oma võimsust, liites endaga uute aatomite kiirgust. Laviinid, mis liiguvad varda telje suhtes nurga all, väljuvad sellest ja muutuvad kasututeks. Kuna rubiinkristallis on väga palju kroomiaatomeid, on peeglite vahel kihutava footonitelaviini suurendamiseks materjal olemas isegi juhul, kui teisel nivool pole mitte kõik kroomiaatomid, vaid vähem kui pooled nendest. Valguse võimendamine rubiinvarda sees katkeb, kui teiselt nivoolt on esimesele löödud nii palju aatomeid, et aatomite hulk neil kahel nivool võrdsustub. Sel juhul saab indutseeritud kiirguse võimsus võrdseks võimsusega, mis kulub aatomite paiskamiseks esimeselt nivoolt vahetult
Optiline pumpamine mis tekitab pööratud jaotuse, toimub fluorestentsvalguse abil. Rubiin varrast ümbritseb ksenooniga täidetud spiraalne kvartstoru, mida omakorda piirab silindrikujuline peegel. Nüüd laetakse suur elektrokondensaator ning juhitakse läbi ksenoontoru võimas vooluimpulss. Kvartstorus tekib lühiajaline tohutult intensiivne ere valgusvälgatus, mille ümbritsev silindriline peegel rubiinvardale koondab. Just see võimas valgusimpulss põhjustabki pööratud jaotuse rubiinkristallis hajunud kroomiaatomites5. 4 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975, lk 178 5 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975 8 4. LASERI TÜÜBID Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte
pumpamise keeruliseks, seepärast kasutatakse laserites suhteliselt väikseid vardaid pikkusega 2 kuni 30 cm ja diameetriga 0,5-2 cm. Varda sees suurendatakse aga kiirte teepikkust peeglite abil. Kui footonite laviin läheb piki varda telge, siis peegeldub ta otseselt ja suurendab tagasiteel oma võimsust, liites endaga uute aatomite kiirgust. Laviinid, mis liiguvad varda telje suhtes nurga all, väljuvad sellest ja muutuvad kasututeks. Kuna rubiinkristallis on väga palju kroomiaatomeid, on peeglite vahel kihutava footonitelaviini suurendamiseks materjal olemas isegi juhul, kui teisel nivool pole mitte kõik kroomiaatomid, vaid vähem kui pooled nendest. Valguse võimendamine rubiinvarda sees katkeb, kui teiselt nivoolt on esimesele löödud nii palju aatomeid, et aatomite hulk neil kahel nivool võrdsustub. Sel juhul saab indutseeritud kiirguse võimsus võrdseks võimsusega, mis kulub aatomite paiskamiseks esimeselt nivoolt
annaabi.ee 
