Eesti, pereajakirjad. Geograafiline laienemine, Eesti lehed ka USAs. Tallinn sai KESKUSEKS! Suur osa varasemaid lehti lõpetas! Päevalehed: Teataja, Päevaleht, Tallinna Teataja! TRÜKIVABADUS lehed streikisid eeltsensuuri vastu. Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraazid kasvasid. Levisüsteem mutus tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde, Speek, Luiga, Veiler, Laaman, Tõnisson. KIRJASTUSÜHISUSED Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed
Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19. sajandil aga innovatsioonide levik kiirenes tunduvalt. Tehnoloogia arenes eriti ruttu 19. sajandil. 1813 leiutas König kiirpressi, juba 1814 trükiti sellel The Times'i 500 eksemplari tunnis. Eestisse jõudis kiirpress esimesena Laakmanni trükikotta 1846, samal aastal võeti Inglismaal kasutusele juba rotatsioonimasin, mis trükkis paberikangale, mitte valmislõigatud paberitükkidele. Kiirpress oli ajalehtede levikus aeglaseks jäänud. Ladumismasinat kasutati esmakordselt 1840, Eestis võeti see kasutusele 1909. Rullpaberiga rotatsioonimasin jõudis Eestisse 1906. Ajakirjanduse tootmist mõjutas oluliselt ka paberi odavnemine. 20. sajandi suurimaid innovatsioone on arvatavasti elektroonika, mis on teinud võimalikuks elektroonilise side.
annaabi.ee 
