76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris 2 Berberis thunbergii HYDRANGEACEAE 3 Philadelphus coronarius GROSSULARIACEAE 4 Ribes rubrum 5 Ribes nigrum
76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris VÄÄR 2 Berberis thunbergii VÄÄR HYDRANGEACEAE 3 Philadelphus coronarius VÄÄR GROSSULARIACEAE
78 79. Salix fraglis Rabe remmelgas 79 80. Salix alba Hõbe remmelgas 80 81. Salix trianda Vesipaju 81 82. Salix phylicifolia Kahevärviline paju 82 83. Salix caprea Raagremmelgas 83 84. Salix cinerea Tuhkur paju 84 85. Salix rosmarinifolia Hundipaju 85 86. Salix viminalis Vitspaju 86 87. Salix acutifolia Halapaju 87 88. Betula nana Vaeva kask 88
Lühidalt teritunud tipuga. Pealt tumerohelised. Sageli läikivad. Alt sinakasrohelised. 84) Salix caprea raagremmelgas Lehed elliptilised/laielliptilised. Terveservalised/ nõrgalt lainja servaga. Alt hallid, viltjaskarvased. Näärmeid pole. 85) Salix cinerea tuhkurpaju Lehed äraspidised/kiiljad. Lühidalt teritunud/tömpja tipuga. Serv laineline. Pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased. Alt hallid, viltjaskarvased. Näärmeid pole. 86) Salix rosmarinifolia hundipaju Lehed süstjad, väikesed. Serv terve. Pealt rohelised. Alt hallikad, siidkarvased. Leheroots hõredalt karvane. 87) Salix viminalis vitspaju Lehed lineaalsüstjad, kitsad. Serv terve, allapoole pööratud. Laiem koht allpool keskkohta. Alt hallikad, siidkarvased. 88) Salix acutifolia halapaju Lehed süstjad, kitsad, nahksed. Serv terve. Tipp pikalt teritunud. Alt kollakasrohelised, siidkarvased. Leheroots hõredalt karvane. Rootsul näärmeid pole
Lühidalt teritunud või tömpja tipuga Lainelise servaga Pealt hallikasrohelised Väga lühikarvased Alt hallid, viltjaskarvased 6...12 cm pikad 2...4 cm laiad · Tuhkur paju · Salix cinerea Lehed süstjad, Terveservased Pealt rohelised Alt hallikad Siidkarvased 2...6 cm pikad 0,3...1 cm laiad Leheroots kuni 0,5 cm pikk Hõredalt karvane · Hundipaju · Salix rosmarinifolia Lehed lineaalsüstjad Laiem koht allpool keskkohta Terve, alla pööratud servaga Alt hallikad, siidkarvased (noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased) 8...15 (21) cm pikad, 0,5...1,5 cm laiad. · Vitspaju · Salix viminalis Lehed süstjad Pikalt teritunud tipuga Näärmekalt saagjad Alt hallikasrohelised Leheroots kuni 1,5 cm pikk Näärmeteta Lehe pikkus 6...12 cm Laius 1...1,5 cm.
- plajas, elliptiline või äraspidise kujuga - lainelise saagja servaga - lühikese teritunud tipuga - pealt tumeroheline ja läikiv, alt üleni sinakas hallikas roheline * Salix caprea raagremmelgas - elliptiline või laielliptiline - nõrgalt täkilise servaga - karvane * Salix cinerea tuhkurpaju - alati karvane (alt viltjalt) - hallikas roheline alt hall - äraspidi kiiljas või piklik - lühidalt teravneva tömpja tipuga - kergelt saagjas * Salix rosmarinifolia hundipaju - tilluke pikk junn - kitsad lühikesed, süstjad - alt siidkarvane - pealt tumeroheline * Salix viminalis vitspaju - pikad kitsad lehed, lineaar süstjad! - alla väänatud lehe servaga (terve) - alt hallid ja siidkarvased - pealt tumedam * Salix acutifolia halapaju - lehed süstjad, kitsad - näärmelisel servaga (pikk, kõhn)
paljas) Salix phylicifolia kahevärviline paju( leht on paljas, elliptiline lainja servaga leht, pealt on tumeroheline alt sinakasroheline ja läikiv) Salix caprea raagremmelgas (lehel pole näärmeid, leht elliptiline või laieliptiline , mõlemalt küljelt karvane või vanemad lehed ainult altküljelt) Salix cinerea tuhkurpaju(pehme karvaga, näärmeid pole , äraspidised kiiljad lehed, lühikese teritunud tipuga, lainja servaga) Salix rosmarinifolia hundipaju(lehed väikesed lühikesed kitsad, siidkarvased,süstjas) Salix viminalis vitspaju(kitsas pikk leht, alt karvane, lehe serv on terve ja allapoole pöördunud) Salix acutifolia halapaju( karvadeta, süstjad, pikalt teritunud tipuga, saagja servaga, roheline, näärmeid pole)
Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid, viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad. Abilehed neerjad, varisevad varakult. Salix cinerea – tuhkur paju Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga, pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad, 2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Salix rosmarinifolia – hundipaju Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja 0,3...1 cm laiad. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, hõredalt karvane, abilehed piklikud, väikesed, varisevad varakult. Salix viminalis– vitspaju Lehed lineaalsüstjad, laiem koht allpool keskkohta, terve, allapoole pööratud servaga, alt hallikad, siidkarvased (noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased), 8...15 (21) cm pikad, 0,5...1,5 cm laiad. Abilehed kitsassüstjad, varisevad varakult.
Perekond kukerpuu (Berberis) · harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Perekond kuslapuu (Lonicera) · harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) · sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) Perekond maran (Potentilla) · põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 8 Perekond näsiniin (Daphne) · harilik näsiniin (Daphne mezereum) Perekond paju (Salix) · hanepaju (Salix repens) · hundipaju (Salix rosmarinifolia) · kõrvpaju (Salix aurita) · lapi paju (Salix lapponum) · mustikpaju (Salix myrtilloides) · verkjas paju (Salix starkeana) Perekond porss (Myrica) · harilik porss (Myrica gale) Perekond sõstar (Ribes) · karvane sõstar (Ribes spicatum) · mage sõstar (Ribes alpinum) · must sõstar (Ribes nigrum) Perekond tuhkpuu (Cotoneaster) · harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) · lood-tuhkpuu (Cotoneaster canescens)
terava tipuga, pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5-9cm. Õitseb aprilli lõpp-mai. Isasurvad kuni 2cm, emasurvad 4-10cm. 2-3m kõrgune põõsas. Kasvab üle Euraasia, ka Eestis. Kasutatakse vahest haljastuse. Vitspaju: Salix viminalis Lehed lineaarsüstjad, terve, allapoole pööratud serv, alt hallikad, siidkarvased, 8-15cm pikad. Emasurvad 4-6cm. Kasvab Euroopas ja Aasias. Ka Eestis. 5-6m kõrgune põõsas. Energiavõsa või hekk. Hundipaju: Salix rosmarinifolia Lehed süstjad, terveservalised, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2-6cm pikad. Õitseb mais, urvad kerajad. 1-1,5m kõrgune põõsas. Kasvab Euroopas, Siberis. Eestis kodumaine. 73. Dendroloogia mõiste. Botaanika ja metsanduse haru, mis uurib puittaimi, puid ja põõsaid ning liaane. Puidu omadused, kasutamine, süstemaatika. 74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused. Kasutatakse bioloogias kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
taimede) seemnelist uuenemist. Lopsakas rohustu kasv takistab puutõusmete kasvu. Noored puutaimed, mis on suutnud rohustust üle kasvada, hakkavad aga kiiresti sirguma ja võidavad rohttaimi valguskonkurentsis. Selle tulemusena hakkavad rohumaad võsastuma ja metsastuma (Krall, 1979). Kuivematel luhaosadel levivad niitmise katkemise järel kiiresti pajupõõsad, eriti mustjas ja kõrvpaju (Salix mysinifolia, S. aurita). Karjamaadena kasutavatel luhtadel levib aga hundipaju (S. rosmarinifolia). Aeglasemalt levib luhal raudremmelgas (S. pentandra), sookask (Betula pubescens), hall- ja sanglepp (Alnus incana, A. glutinosa) (Pork, 1959). 8 Märgatavad muutused toimuvad niitmise katkemise tagajärjel ka rohurindes. Muutub rohttaimede liigiline koosseis, mis on tingitud kärpimise kui paljude liikide arengut allasuruva faktori puudumisest. Paraneb varustatus toiteelementidega. Toiteelemendid, mis niidetavatelt
servaga, pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad, 2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. · Noored võrsed hallid, viltkarvased, vanemad võrsed pruunikad, karvased. Pungad tömbid, pruunid, koonilised, hallide viltkarvadega · Õitseb aprilli lõpus, mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad. · Hea meetaim. Annab teiste pajuliikidega kergelt hübriide. Salix rosmarinifolia (hundipaju) - Areaal: Euroopa, Siber. Eestis sage, kasvab soistel kraavikallastel, jõgede kallastel ja niisketel liivadel. Moodustab sageli tihedaid kogumikke koos madala kasega. 1-1,5 m kõrgune tihedasti hargnev põõsas. · Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja 0,3...1 cm laiad. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, hõredalt karvane, abilehed piklikud, väikesed, varisevad varakult
lapikud. Lehed laiovaalsed kuni äraspidimunajad, puhkedes veidi punakad, terava tipuga, saagja servaga, pealt läikivrohelised, alt sinakasrohelised, paljad (noorelt veidi karvased). Abilehed neerjad, jämedalt hambulised, püsivad kaua. Urvad hõredalt, isasurvad ca 2 cm pikad, emasurvad 3-4 cm pikad, õitseb lehtimise ajal mais. Majanduslikku ega haljastuslikku tähtsust ei oma, annab hübriide teiste pajuliikidega, ei taha pistokstest hästi juurduda. Hundipaju (Salix rosmarinifolia L.) 1-1,5 m kõrgune tihedasti hargnev põõsas kasvab tavalise liigina üle kogu Eesti madal- ja siirdesoodes, kraavikallastel, samuti niiskel liival. Võrsed pruunid kuni kollakad, peened, noorelt karvased, hiljem paljad. Pungad, väikesed, ovaalsed, noorelt karvased. Lehed piklikud, 1.....4 cm pikad, 0,2.....1 cm laiad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised, lehetipp teritunud, terveservaline, üksikute näärmetega, noorelt hallikate lidus karvadega.hiljem mõlemalt küljelt paljad
annaabi.ee 
