´Me lahku, kui vetelagu ´Ei kadakaks võõrasse pinda, ma eland paolase pagu, ei kiviks saa süda rinda, mu kodumaa.´ mu kodumaa.´ ,,Anna mulle alandlikkust ka viha päeval" ´Mu armastuse vahetasid nad vale vasest seeklite vastu. Mu armastuse vihkamise rohelise seeklite vastu, mu kodumaa.´ ´Ma panen kinni südame uksed ja ei laula enam vendadele.´ ,,Needmine" ´Kui teie hävitate meie keele. Kui teie hävitate meie rahva.´ ,,Roslageni pinnal" ´Seisan kivisel kaljusel rannal. ´Siin mets räägib teistmoodi juttu. Siit ära ei lennata saa.´ Ta kõneleb rootsi keelt. Siin teistmoodi häda ja nuttu. Ja teistmoodi heita tuleb meelt.´ ,,Kus on mu kodumaa?" ´Kus on kõik need, ´Kus on surma käsi, kes käinud Siberi teed?´ mida keegi ei peatada saa?´
sarnasusest sõnaga "ruotsi", mis omakorda on tuletatud rootsi sõnaga "rodd" sõudmine, "roddare" sõudja, millega tähistati viikingeid. Seda versiooni kinnitavad kaudsed Bütsantsi allikad, nimetades russe nende kasutuses olevate kergete laevadega - dromoonide järgi kreekakeelse nimega "dromiidid" ehk kahe aerureaga kahemastiline bütsantsi sõjalaev, seega samuti sõudjateks. Mõned lingvistid on aga seisukohal, et sõna "russ" võis tekkida Rootsi lõunapoolse ranniku Roslageni nimest. Rjurikud Mida aeg edasi, seda kindlamaks saavad ajaloolased, et Rjurik ja ta 2 venda ei ole õige väide. Arvatakse, et kroonik kasutas ilmselt rootsi keelest ebaõnnestunult tõlgitud tõlget. Õige variant oleks siis : Rjurik tuli Novgorodi oma saatjaskonnaga, kuhu kuulusid sugulased, sõjamehed ja lähikondlased. Seda tõestavad ka arheoloogilised leiudNovgorodi lähistelt. Need tõestavad, et Rjuriku vendadest ei ole mingit põhjust rääkida.
Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. RJURIK Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda Rjurikovitside valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina)
N. Setälä, Finnisch-ugrische Forschungen XIII, I, I. 444) ja see Sveast tulnud laevameeste iseeneste nimetus on rootslastele ja nende maale meie keeles tänapäevani jäänud, ilma et oleksime teist nende nime Svea tarvitusele võtnud. Nestor oma ajaraamatus kõneleb Läänemere tagustest russidest, kes Ruurikuga, Sineusiga ja Truuvoriga Venemaale tulid ja siin riigid asutasid. (Aastal 6370: a a ope Bapaa Pyc, ce o ia axyc Bap Pyc). Nendelt Rootsist, õigem Roslageni maakonnast tulnud Tussidelt sai Venemaa enesele Vene keeles nime Pyc ja mitmes muus keeles Russland. Vene riigi asutajad russid olid igatahes Skandinaaviast pärit, nende nimi praegusel kujul tekkis aga vist Soome sugu rahvaste suus. Mitmed tundemärgid juhivad nimelt selle poole, et Pyc Soome sugu Rootsiga ühte sulab. Eestlased nimetasid Skandinaaviast tulnud laevamehi rootsideks, venelased russideks; eestlased hakkasid nende maadki
Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab Antiik-Kreeka lõvi, millele on raiutud skandinaavia ruunikirjad. 4.1 Vana-Vene riigi teke Vene kroonikate andmetel tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki Skandinaaviast kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Vennad olnud pärit russide hõimust, mida peetakse Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osade allikate järgi oli Rjurik Novgorodi linna rajaja. Rjuriku valitsemisajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval hulgal slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga. Kroonika järgi suri Rjurik 879. aastal. Ta andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest
annaabi.ee 
