Selgita pauli keeluprintsiip Kahel elektronil ühes ja samas aatomis ei tohi olla ühesugune kvant olek. Mida kujutab endast UV kiirguse seeria? UV kiirguse seeria on seeria kus mida lühemalt ta 1 kiirgab seda tugevam on UV kiirgus Miks planetaarne aatomi mudel ei saa eksisteerida? See ei saa eksisteerida, sest umber tuuma tiirlev electron kaotab pidevalt energiat ja peaks kukkuma tuuma. Mille poolest erinevad Thompsoni ja Ruterhordi aatomi mudel. Mõlemad koosnevad ainest ja Thompson-Rosinasaia mudel, Aine paikneb ühtlaselt ruumis. Elektroonid on jaotunud ühtlaselt nagu rosinad rosinasaias Rutherford-Planetaarne mudel. Aine koondunud väga väikesesse ruumi piirkonda. Keskel tuum umber selle liiguvad elektronid Louis de Brojlie hüpotees: kõigil osakestel on olemas lainelised omadused. -Brojlie lainepikkus h-Planch`I constants m-osakeste mass v-osakeste kiirus Werner Haisenbergi määramatuse printsiip-ei ole võimalik ühe aegselt kui tahes täpselt mööta objekti
• Aatomid on homogeensed ja kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm). • Lihtaine aatomid on kõik ühesugused. • Liitainete aatomid koosnevad erinevate elementide aatomitest. 3. Ploomipudingi mudel — Thomson •Aatomid on kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm) •Aatomid on täidetud positiivse elektrilaengu massiga •Aatomid sisaldavad negatiivselt laetud osakesi – elektrone, mis saavad teatud tingimustel aatomist lahkuda Thomson esitas 1903 aatomi ehituse "rosinasaia" mudeli ehk Thomsoni aatomimudeli. Selles mudelis on aatom suur positiivse elektrilaenguga laetud kera, mille sisse on kinnitunud väiksed negatiivse laenguga elektronid. 4. Rutherfordi mudel • Enamus aatomist on tühi. • Aatomi keskel asub massiivne tuum, millesse on koondunud positiivne elektrilaeng. • Tuuma mass on ligikaudu võrdne aatomi kogumassiga. • Elektronid “hõljuvad” tuumalähedases ruumis nagu õhupallid. 5. Bohri mudel
.. {118357}{118402}Jah, enne veel.... {118412}{118537}{y:i}Enne veel kui kustub päev... {118683}{118894}{y:i}Tulen tagasi ma võitjana|{y:i}või langen ma... {120913}{120995}Mis see veel on?|Tee pidi korras olema. {121011}{121074}Mehed, korraldage valve! {121166}{121206}No nii, metsapeatus! {121213}{121245}No mis sa sellest tassid? {121249}{121319}Õige mees ei jäta kunagi|oma ''riista'' maha! {121448}{121531}Henn! Ma ootan|sind sanitaarvagunis! {121616}{121669}Varsti saab sülti ja rosinasaia! {121939}{122073}Tahaks juba kodus olla, pesta,|puhaste linade vahel magada. {122160}{122237}Hommikul küpsetab ema pannkooke... {122621}{122680}Ärge tehke rumalusi, mehed. {122772}{122826}Ants! {122832}{122883}Henn! {123126}{123216}Ahas, võta ta ise valve alla! {123308}{123358}Lähme, poisid! {123629}{123691}Oleksid võinud ju mulle ütelda!|- Mida? {124908}{124981}Oota mind siin!|- Henn! {126561}{126658}{y:i}Mäletad, vennas, kuidas me sinuga|{y:i}nalja pärast aja seisma panime?
konstandid võivad teistes universumites olla teiste väärtustega ning ikka on kujunenud seal galaktikad. Seda võib võrrelda loomade kohastumustega. Igal loomal on vastavalt elukohale oma kaitsevärvus. Samamood võib igas teises universumis olla omamoodi olemine. Taavi Tuvikene jäi selle küsimuse peale neutraalseks ning tegeles pigem teoreetilise osaga, kus seletas paljud sõnad näidete abil lahti. Mehed tõid heaks näiteks rosinasaia. Sai on sellises olukorras multiversum, mille sees kõik teised universumid on. Rosinad aga täidavad universumite ülesannet. Samas ei tea ükski rosin, et saia sees on ka teise rosinaid. Taas tõsisemalt küsimuste esitamise juurde asudes, tahtsin ma teada, kas seda on üldse kuidagi võimalik tõestada ja kui on, siis kuidas. Mõlemad mehed arvasid, et kui multiuniversumid päriselt ka eksisteerivad, siis kunagi ehk on võimalik nende olemas olule ka kinnitust saada,
annaabi.ee 
