Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta Taas võtsid võimu muinasaja kombed Pastorite haridus jättis soovida Armulaual pakuti veini asemel õlut Piiskop Joachim Jhering suutis lutheri kiriku Eestis kindlustada. Ka Liivimaale loodi konsistoorium. Vaimulikkonna ees seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer. Lutheri kirik aitas kaasa "rootsistumisele" ja aitas vastu seista uute usuvoolude tulekule. Rootsi võimu ajal muutus lutheri usk valitsevaks usuks Eestis. Lutheri kirik Eestis, võitlus väärusuga Kiriku aineline olukord paranes: Paranes pastorite haridustase(enamus oli ülikooliharidusega) Jutlusi peeti ka eesti keeles Talurahva suhtumine kirikusse paranes Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse vöörmündrid ja see lähendas talupoegi kirikule. Kuid muinasusundist võõrandamine ei olnud kerge, seega
• 4. Mida kirjeldatakse Adam Oleariuse reisikirjas? Luteri kirik Eestis • Kiriku olukorra parandamise eestvedajateks sai Eestimaal piiskop Joachim Jhering (1636- 1657) ja Liivimaal kindralsuperintendent (kiriku juht) Johann Fischer (1675-1699). Nemad kahekesi üritasid luterlikku kirikut Eestis turgutada. • Rootsi oli üks Euroopa peamisi luterlikke riike ja luterluse toetamine oli Rootsi riiklik poliitika. Luterlus pidi aitama kaasa ka Eesti „rootsistumisele“. Kõikide teiste kristlike kirikute – õigeusklike, katoliiklaste jne – tegevust takistati. • Oluline eesmärk oli Lõuna-Eestist katoliikluse järelmõjude väljajuurimine. Seetõttu otsustati teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskus. • Rootsi aja lõpuks oli Eestist saanud kindlalt luterlik riik. Ka pastorid muutusid harituks ja oskasid eesti keelt. Ka talurahvas hakkas kirikusse paremini suhtuma. Võitlus väärusuga
teine silmapaistev intendent oli Ilmar Samson (nõiaprotsessid) Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga Euroopas, kus teineteise vastas seisid Euroopa katolikud ja protestantlikud riigid; et Rootsist kujunes nimetatud sõjas protestantismi peamine tugijõud, oli luteri kiriku toetamine ka järgnevatel aastakümnetel osa Rootsi riiklikust poliitikast; luteri kiriku rolli nägid Rootsi võimud ka Eesti ja Liivimaa kiiremas "rootsistumisele" kaasaaitamises, mis tagas siinsele kirikule võimude suure tähelepanu; sellega kaasnes eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest nii püüdis siinne luteri kirik riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude, eeskätt pietismi levikule (vt õpik § 29) Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis, koos hävinenud kirikute taastamise ja uute
annaabi.ee 
