Kuigi Vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal. Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikooliga. Siin oli neil teaduskond: usu, õiguse, arsti ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli keskeltläbi sajakonna ringis, Pärnus kahanes see sõja tingimustes 3040 tudengini. Korraga oli Tartus ametis kümmekond professorit, kogu Rootsiaegses ülikoolis tegutsenud õppejõudude arv ulatab üle poolesaja.
Rootsi aeg Eestis: Aadelkonna suhted keskvõimuga Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest, seega autonoomia (sõltumatus) oli võrdlemisi täielik. Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. Hiljem (1680. aastast) seoses mõisade reduktsiooniga kaotati autonoomia peaaegu täielikult (see säilis vaid linnades ja Saare- ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati
6 2. Tartu Ülikool Tartu ülikool on üks kolmest Põhja-Euroopa vanimast kõrgkoolist, mis kõik said asutatud kunagises Rootsi riigis. Toome nõlval Jakobi tänava ääres, kus 1585 asus jesuiitide kolleegium, tegutses 1630 avatud Tartu gümnaasium, mis vähem kui kahe aasta pärast muudeti ülikooliks. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 21.aprillil 1632. (Salupere 2004: 42) 2.1Rootsi aeg Rootsiaegses ülikoolis oli neli traditsioonilist teaduskonda: arstiteadus, usuteadus, õigusteadus ja filosoofia. Õppetöö, nagu kõikjal mujal Euroopas, toimus ladina keeles. Üliõpilasi oli kogu Rootsi riigist, peamiselt olid need rootslased ja soomlased. Eestlastest tudengite olemasolu pole küll tõestatud, kuid nende ülikooli pääs oli võimalik. (Salupere 2004:43) Rootsiaegse ülikooli töös eristuvad kolm etappi, neist pikim ja edukaim oli esimene,
6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Vaadake hoolega, muidu võib juhtuda, et kaks inimest spikerdavad sama punkti järgi kahte erinevat piletit ) 20. Veneaegse Eesti talurahvaõigus - puudu (nüüd olemas) 21. Veneaegse Eesti avalik õigus puudu (nüüd olemas)
Vastureformatsioon a. Koos Poola võimuga taastati Liivimaal katoliku kirik. b. Jesuiitide tegevus Tartus katoliikluse tugevdamiseks hariduse kaudu: · 1583 asutati gümnaasium. · Tegutses tõlkide seminar kohalike hulgast preestrikandidaatide ettevalmistamiseks. · Asutati ka trükikoda. c. Katoliku ajastu lõpp Eestis 1625 rootslased vallutavad Tartu. 2. Luteri kirik ja võitlus võõrusuga a. Luterlus kui ainuke lubatud riigiusk Rootsiaegses Eestis: · Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine piiskop Joahim Jhering. · Temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade kokkupanemine kirikuuksel, häbipingel põlvitamine jne). b. Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt): · Nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale. · Piinamistega süüdistuste omaks võtmine.
Pärandiõiguse järgi toimus pärimine peale seadusjärgse pärimise veel testamentaarse pärimisviisi alusel. Kasutusele võeti Rootsi testamendi seadus. Asjaõiguse alal kinnisvara suhtes esines algul lääniõigus. Reduktsiooni teostamisega see kadus. Võlaõiguse senised määrused osutusid puudulikeks, üldosas retsipeeriti suurel määral Rooma õigust. BES, mis sisaldab rohkesti Rooma õiguse printsiipe, on saabunud rootsiaegse kohtupraktika kaudu. Kriminaalõigus. Rootsiaegses kriminaalõiguses kasutati keskaegseid norme ning osalt ka Karolinat, mis levis eriti Põhja- Eestis. Kriminaalõiguse printsiibi järgi pandi suuremat rõhku süütegija subjektiivsele küljele. Keskajal arvestati objektiivset külge, Rootsi ajal arvestati psühholoogilist momenti enam. Karistusena kasutatud ihunuhtlust tarvitati vähem, selle asendas rahatrahv ja vangistus. Kõrgema karistusena kasutati surmanuhtlust. Häbistavad karistused
Venestamise periood- Venestamine ei mõjutanud õigust otseselt, Eestis kehtestus Euroopa õigus, kuid tuli läbi Venemaa, kus seda õigust kohandati vene oludele Euroopalik õigus Eesti ja Läti aladele. Üldkohtud- Olid mõeldud kõikide seisuste jaoks. seaduse ees kõik seisused olid võrdsed. Juriidiline haridus ja õigusteadus: Varem õpetati Rooma õigust ja Rootsi õigust Tartu Ülikoolis, hiljem sajandi lõpu poolel tuli Ülikooli õppekavasse ka loomuõigus. Rootsiaegses Tartu Ülikoolis ei tegeletud kohaliku õigusega ehk kohaliku Balti provintsiaalõigusega. Õigusteaduskond oli olemas Tartu Ülikoolis. Balti provintsiaalõiguse uurimine algas Tartu Ülikoolis 19. sajandil. Lisaks uuriti Vene, Saksa ja Rooma õigust. Paljud eestlased õppisid ka Peterburgi Ülikoolis. Friedrich Georg Von Burge (1802-1897)- Balti eraseaduse kõige tähtsam koostaja ning uurija Tartu Ülikoolis. Töötas Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 20 aastat. Balti
annaabi.ee 
