Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link
Rootoreid ehk kruve võib olla 1....5. Kruvipumpade kasutusalad : Kruvipumpasid valmistatakse väga erineva tootlikkusega vahemikus 0,5 - 1200 m³/h., rõhuga 3,0 - 250 bar. Pöörete arvuga 480 - 1300 p/ min. Kruvipumpade imemisrõhk on vahemikus 0,05 - 0,065 Mpa. Laevadel kasutatakse põhiliselt kütuse ümberpumpamiseks , sisepõlemismootorite juures õlipumpadena ja ballastpumpadena.
Rootori ahelal on elektromotoorjõu ja kinnine (lühisvoolu ahel) ja tekib vool I2. Rootori mähis omab aktiiv ja induktiivtakistust, millel voolu I2 libisemisel tekivad pingekaod (I2*r2 ja jI2*r2). On teada et I1=I0-I2`. On teada U1=-E+I1*r1 +jI1*xl1. I1*r1 on paraleelne I1. jI1xl1 risti I1 nende võrrandite liitumisel saadakse pinge U1 ja vool Ia on paraleelne U-ga, kuna on aktiivkadu.
Rootorhammasratas on seotud pumba Töömaht 3 – 250 cm3 ajamiga. Nende hammasrataste Töörõhk < 300 bar pöörlemisel suureneb hammastevaheline (sõltub pumba mõõtmetest) ruumala (toimub imemine). Selline Pöörlemiskiirus 500 – 3000 min-1 ruumala suurenemine toimub 120° (sõltub pumba mõõtmetest) pöördenurga ulatuses, millega tagatakse õli sujuv imemine pumpa.

Rootorid on tavalisel 2 kuni 3 labaga ja nad liiguvad üksteise suhtes sünkroonselt. Kui rootorid on tehtud kruvikujuliselt ,siis on tegemist kruvipumbaga .Rootorite pinnad peavad olema väga hästi omavahel töödeldud . Mõnikord kaetakse kere sisepind plastmasskihiga, et vähendada hüdraulilisi lööke .
Rootormootor EHK WANKELMOOTOR Tööpõhimõte on sama mis neljataktilisel ottomootoril.
Rootorisse on lõigatud pilud , milledesse mahuvad liikuvad plaadid (siibrid). Siibreid on 2 -12 . Siibrid saavad om piludes vabalt edasi- tagasi liikuda Kahelabalistel pumpadel vedeliku pumpamise ebaühtlus on väga suur. Mitmelabaline pump annab rahuldava pumpamise ebaühtluse.

Rootorpumpade puuduseks on ,et nad ei talu mehaaniliste lisanditega keskkonda . Tööorgani ja kere vahelised pilud on väga väikesed ja mehaanilised abrassiivosakesed kulutavad nende tööpindu väga kiiresti , sellega väheneb pumba mahuline kasutegur ja kaob pumba kuivülesimemise võime.
Rootorpumpadega on võimalik saavutada väga suurt survet, tuleb rootorpumpade paigaldamisel arvestada sellega, et oleks tagatud toote vaba pealevool, või suunatakse see pumba imitorusse surve all. Rootorite omavaheline liikumine peab olema vastastikku täpselt sünkroniseeritud.
Rootori poolused on staatori magnetvälja suhtes nihutatud seda nurka nimetatakse rootori nihkenurgaks θ12. Joonisel 5.14, a on näidatud sünkroonmootori vektordiagramm, kus ristkoordinaadid x,y on seotud rootori koordinaatidega d,q ja ψ2 = ψ12 = const.

Rootori südamik on samuti valmistatud elektrotehnilisest terasest lehtedest, mis on paigutatud võllile. Südamiku uurded on täidetud alumiiniumi valuga, millega koos on valatud otsarõngad ja mis kokku moodustutavad rootorimähise.
Rootoriahelasse on lülitatud lisatakisti R2l, mis võimaldab laiendada kiiruse reguleerimisdiapasooni ja kergendab mootori soojusrezhiimi töötamisel madalatel kiirustel, kui rootoriahelas tekivad suured libistuskaod.
Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool? Vool, mille magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni.

Rootor on ühe poldiga kinnitatud väntvõlli koonusotsale kuüllaagri väldib mansett-tihend 5. ja kujutab endast rullikujulist kaheksa poolusega Generaator töötab järgmiselt.
Rootorilabade kuju on selline, et nende liikumisel õhk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb. Mitmeastmelise kompressori läbinuna väljub õhk umbes 6 korda suuremal rõhul.
Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud elektromootorjõud, mis on võrdeline rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes.

Rootorix on püsimagnet (sees on kontaktid , mida lülitaxe ümber)mis on ühendatud M.võlliga.Kiiruse väärtust mille juures toimub relee rakendumine , regul.
Rootor on valmistatud ferromagnetilistest lehtedest nii, et tal on ühes kindlas suunas magnetiline läbitavus kordi suurem, kui teistes suundades.
Rootor on masina pöörlev osa. Põhimõttelt võib rootoriks olla telje ümber vabalt pöörlev traatraam või suvaline elektrit juhtiv keha.

Rootori rumm on kinnitatud palleri koonusele ja liigub ümber oma telje kahel laagril, alumine on aksiaaltugilaager, mis toetab kogu rooliseadet.
Rootoris elektromagnet - või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga.
Rootori mähised on ringselt ühendatud üksteisest isoleeritud kitsaste vaskplaadikeste ehk lamellidega, mis moodustavadki kommutaatori.

Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad ehk staatilise rõhu pumbad .Pöörlevat tööorganit nimetatakse rootoriks.
Rootor on kahest ferromagnetilisest osast silinder, kusjuures need osad on eraldatud mitteferromagnetilise materjaliga.
Rootor on koost võllile kinnitatud kolmnurksetest vasarahoidikutest, mis on paarikaupa 600 võrra nihutatud.

Rootorniiduki kasutamisel on muru värvus pärast niitmist rebitud leheotste tõttu mitu päeva valkjas ja muru ei ole ilus.
Rootori külge on kinnitatud püsimagnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid.
Rootorilabade kuju on selline, et nende liikumisel õhk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb.

Rootor - kolb-, rootor-plaat- ja palju teisi pumpi, millel kõigil on oma kasutusala.
Rootori s - poolustega ja vastupidi, ning rootor hakkab pöörlema staatori magnetvälja
Rootorid on tavalisel 2 kuni 3 labaga ja nad liiguvad üksteise suhtes sünkroonselt.

Rootor - ja turbiinmootoreid kasutatakse peamiselt pöörleva liikumise saamiseks.
Rootorid on resurfaced, rool vibratsioon kaotatakse, kui pidurid on kohaldatud.
Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis.

Rootorisüdamik on silindrikujuline, sees on auk võlli jaoks ja koosneb plekkidest.
Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.
Rootoräkkena on kujundatud biiteräke ja sõrmketasäkke üks modifikatsioone.

Rootorite töötrajektoorpinnad on erinevad, mistõttu pumba tööruumala on pöördel muutuv.
Rootorimähis on kontaktrõngaste ja harjade abil ühendatud vooluvõrku.
Rootormasinatel on võimas mootor, mis paneb reduktori abil terad tööle.

Rootoriahelas on lisatak.mis võimaldab vähendada kiiruse regul.

Rootoril on väike inerts ja suur takistus.
Rootor on kinnitatud võllile nuutidega.
Rootori v6llile on kinnitatud jahutusventilaatori

Rootori kõrval on paigalseisev ergutusmähis.
Rootor on kinnitatud otse ballerile.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Rootormootorid – tänu konstruktsiooni lihtsusele, heale töökindlusele, suhteliselt väikesele massile ja väikestele gabariitidele enamlevinud pneumootorid pöörleva liikumise saamiseks.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Rootorpurustid – töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jöme jäme- purustusel. Purustisse söödetud kivid paiskuvad vasara löögist vastu põrkeplaate ja ülemist purustusresti.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun