1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsaliike ja sealt levis roosikultuur Babüloonia ja Assüüria kaudu Palestiinasse, Egiptusesse ja Euroopa antiikkultuuri aladele Vana-Kreekasse ja Rooma. Kreeka keelest pärinevad ka terminid rodoloogia (kr rhodon roos) roositeadus ja rodoloog roositeadlane. Nüüdisaegseid roose hakati aretama 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui Euroopasse toodi Hiinast ja Indiast pärinevad korduvalt õitsevad , rohkeõielised roosiliigid ning aretised. Roosisorte on registreeritud umbes 25000.
1) Zoroastrism tuleneb ajaloolisest isikust (600 eKr) Zoroaster 2) Masdaism hea jumala Ahura Mazda (Tarkuse Isand/Hea looja) Iraan on kiltmaa, madalamad orud asuvad 1500 m merepinnast, mäetipud ~5000 m. iraani keskosa moodustab soolakõrb, metsa on vähe, kasvavad palmid, küpressid; palju viljakaid oaase rikkaliku taimkattega (moon, jasmiin, roosid (Rhodan- roos kreeka keeles)) Pärslastel tänini kirg rooside vastu. Pärslaste kultuur roosikultuur. Paradeisos oivaline ümbruskond U 3000 e.m.a. , algupära kuulub euroopa muistsesse religiooni, indo-eurooplased oli kaukaasias, üks osa liikus 1500 e.m.a. India poole; teine liikus üle Kaukasuse, või läbi Kesk- Aasia Pärsia aladele, Media; kolmandad suundusid Väike-Aasiasse U 2000 e.m.a. jõuti läbi Pärsia põhjaosade ja osa rändasid ka Indiasse, need kes Pärsiasse jäid, nendega liikus u 1500 e.m.a. indoeurooplaste teine laine.
annaabi.ee 
