Referatiivse töö, Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS
1217
andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse,
millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine.
Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga
mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena". Dominicuse põhimõtted olid
seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega. Tema ordu oli
esimene, kus ei tehtud füüsilist tööd. Dominicus pani aluse roosikrantsipalvusele. 1
Kõige tuntum Dominicuse elu puudutav pärimus pajatab tema ema unenäost. Enne poja
sündimist nägi ema Johanna unes, et sünnitab poisi, kelle laubal helendab täht.
Vastsündinu lähedal seisis ka mustavalgekirju koer, kes hoidis suus põlevat tõrvikut.
Nägemuse tähendus oli ema meelest lihtne: tema poeg hakkab valgustama maailma (must
- pimedus, valge valgus). Dominicuse ja koera seostamise põhjuseks on sõnamäng: