14. MIS ON ÜLETIHENENUD PINNASED? Normaalselt tihenenuks loetakse pinnast millele ei ole kunagi mõjunud suurem pinge, kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Kui pinnas on varem tihenenud suurema pinge all kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge, nimetatakse pinnast ületihenenuks. Ületihenemise põhjused võivad olla mitmesugused - liustikujää koormus, praeguseks eemaldatud pinnasekihi kaal, veetaseme muutusest tingitud pingemuutused, pinnase pikaajaline tihenemine roomedeformatsioonide käigus jne. Ületihenemissuurust mõõdetakse ületihenemisteguriga Rc = ´p/´gz, kus ´p on pinnasele varem mõjunud pinge ja ´gz on käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Üle tihenemise põhjuseks võib olla mingi koormis geoloogilises minevikus,mis hiljem on looduslike protsesside käigus on käesolevaks ajaks kadunud. Näiteks võib see olla ära uhutud pinnasekiht või maa-ala katnud liustikujää. Korduvad pinnasevee taseme kõikumised tihendavad samuti pinnast
vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Ajajooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni. Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepingelähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele - nihketugevusele. Selline olukord põhjustab roomedeformatsioonide arengu. Aeglaselt kulgeva roome areng lõhub pinnase struktuuri ning sellega vähendab nihketugevust ning võib lõpuks viia nõlva varisemiseni. Roomeprotsesside arengust annavad märku ja viitavad võimalikule varingule kaldunud puud ja side- ning elektriliinide postid nõlval (joonis 9.20f) Nõlva püsivust võib halvendada taimestiku - puude ja põõsaste - eemaldamine nõlvalt. Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina
pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Aja jooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni. Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepinge lähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele nihketugevusele. Selline olukord põhjustab roomedeformatsioonide arengu. Aeglaselt kulgeva roome areng lõhub pinnase struktuuri ning sellega vähendab nihketugevust ning võib lõpuks viia nõlva varisemiseni. Roome arengust annavad märku ja viitavad võimalikule varingule kaldunud puud ja side - ning elektriliinide postid nõlval (joonis 9.20f) Nõlva püsivust võib halvendada taimestiku puude ja põõsaste eemaldamine nõlvalt. Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina
Normaalselt tihenenuks loetakse pinnast millele ei ole kunagi mõjunud suurem pinge, kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Kui pinnas on varem tihenenud suurema pinge all kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge, nimetatakse pinnast ületihenenuks. Ületihenemise põhjused võivad olla mitmesugused - liustikujää koormus, praeguseks eemaldatud pinnasekihi kaal, veetaseme muutusest tingitud pingemuutused, pinnase pikaajaline tihenemine roomedeformatsioonide käigus jne. Ületihenemissuurust mõõdetakse ületihenemisteguriga Rc = ´p/´gz, kus ´p on pinnasele varem mõjunud pinge ja ´gz on käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. ´gz saab arvutada pinnase mahukaalu abil. ´p saab määrata kompressioonikatse andmetest (vt lisa p 2.3.6.) kui kõvera murdepunktile vastava pinge. Pinnasele varem mõjunud pinge ´p (eeltihene-mispinge) või ületihenemisteguri Rc usaldusväärsest
pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Ajajooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni. Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepingelähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele - nihketugevusele. Selline olukord põhjustab roomedeformatsioonide arengu. Aeglaselt kulgeva roome areng lõhub pinnase struktuuri ning sellega vähendab nihketugevust ning võib lõpuks viia nõlva varisemiseni. Roomeprotsesside arengust annavad märku ja viitavad võimalikule varingule kaldunud puud ja side- ning elektriliinide postid nõlval (joonis 9.20f) Nõlva püsivust võib halvendada taimestiku - puude ja põõsaste - eemaldamine nõlvalt. Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina
annaabi.ee 
