ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
tähtede vahetamine, lugemisjärje kaotamine; 4) kirjutamisel on raskusi joone hoidmisega, oma
käekirja lugemisega.
3. Nägemispuudega lapse areng. Esimestel elukuudel areneb nägemispuudega imik samamoodi kui
nägija. Kriitiliseks perioodiks on pimeda lapse arengus neljas elukuu. Kui sel ajal lapse arengusse
ei sekkuta, jääb areng nägevate eakaaslaste omast maha. Teine kriitiline periood lapse arengule on
roomamisperiood. Nägemiskahjustuse tõttu vajab peenmotoorika ja silma-käe koostöö erilist
tähelepanu. Nägemisprobleemidega lapsi iseloomustab taju ebaselgus, aeglus ja ahtus, mis
raskendavad esemete äratundmist, nende vormi ja muude väliste tunnuste eristamist. Iseloomulik
on vähenenud liikumisaktiivsus, kannatab liigutuste täpsus ja kiirus, esinevad
koordinatsioonihäired. Umbes 30% nägemispuudega lastest esineb kõrvalekaldeid kõne arengus.
4