kuulub pühapiltide, viiruki ja vee kasutamine, hingepalved ning palved siitilmast lahkunud pühakutele. Kirikusse sisenedes katoliiklased põlvitavad või kummardavad altari ees. Privaatseks palvetamiseks on kirikutes Maarja kabel, mis on pühendatud Neitsi Maarjale. Samuti on kirikus pihitoolid, kus preestrid kuulavad pihtijaid. PROTESTANTLUS Laiemas mõttes hõlmab protestantlus neid kirikuid, mis otsustasid reformatsiooni tulemusena roomakatolikust kirikust lahku lüüa. 15-16 sajandil oli kõigis Euroopa eluvaldkondades tunda murrangut. Reformaatoritele ei meeldinud olukord, kus kirikuid kasutati luksuse, rikkuse saavutamiseks ning kiriklikud ametid andsid mõningaid eelistusi. Nad olid seisukohal, et usk pidi muutuma taas isikukesksemaks ning tuleb tagasi pöörduda kristluse algallikate juurde. Protestandid rõhutavad, et pattude andestus ja pääsemine tuleneb usust Kristuse lunastavasse ristisurma ning Jumala armust
krediidiasutus. Parlament.riigi või oma valitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandl.esinduskogu.peaminister-valitsusjuht.põhiharidus-1-9klass.Põhiseadus e.konstitutsioon-riikliku seadusandluse olulisim osa.Poliitika.ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus.President-valitav riigipea .Prokurör-seaduste täpse täitmise järele valvaja ja riiklik süüdistaja kohtus kriminaalasjade arutamisel.Protestantism-reformatsiooni tulemusena roomakatolikust kirikust eraldunud kirikute ja usuvoolude ühin. nimetus.radikaal-põhjalike abinõude rakend.taotlev käremeelne isik poliitikas.Raha- väärtuste ostu,müügi ja hindamise ekvivalent.Rass-inimeste jaotus väliste tunnuste alusel.Regioon-ala,piirkond ,valdkond.Segionaalne-regioonile omane.Riigikogu-parlamendi nimetus eestis.Riik-kõige üldisemalt teostamise mehhanism.Seadus-norm,mis regul.inimeste ja riigi vahelisi suhteid.Seadusandlik võim-meil riigikogu.Seaduseelnõu-
tolle ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Tema väljendusstiil on väga jõuline ja värvirohke. Ta kasutas väga äärmuslikke võtteid. Reformatisoon ja muutused 16. sajandi kirikumuusikas Martin Luther algatas reformatsiooni. Uued usuliikumised muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Luther ei soovinud jumalateenistust täelikult muuta rahvakeelseks, vaid osa. Luteri koraal on saks protestantlik kirikulaul. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatolikust kirikust tõid kaasa vastureformatsioon. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil Muusikas hakkas osalema kogu seltskond, kes kõik, kas lausid või/ja mängisid pilli. Sansoon oli renessanssajastul prantsuskeelse ilmaliku laulu üldimetus, see oli valdavalt 4- häälne ja komponeeritud sarnaselt motetiga. 16. sajandi itaalia ilmalik muusika oli jagatud kaheks. 1) hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid põhilised itaallased 2) peen ja
Tema polüfooniatehnika arenes edasi H. Shützi ja J.S. Bachi loomingus. Kirikumuusikas kujunes tähtsaimaks heliloojaks Rooma koolkonna esindaja Giovanni Pierluig da Palestrina , kes polnud oma eluajal nii kulus kui Lassus, kuid kelle tehnikaharjutusi kompositsiooni alal kasutatakse kõrgkoolides tänapäevani. Tema muusikateoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Paraku tunnustati teda rohkem pärast surma. 3 Inglismaa lõi lahku roomakatolikust kirikust 1532 poliitilistel põhjustel. .Kirikumuusikasse ilmus lihtne inglisekeelne tekst ja koraalid vahetasid välja polüfoonilise muusika st. juurdus lihtne akordiline stiil. Silmapaistvam esindaja Thomas Tallis, kes omandas koos William Byrdiga nooditrükkimise privileegi ja andis välja selle ajastu tähtsaima motetikogu "Cantiones sacrae". 16. sajandil tekkisid uued ilmaliku laulu stiilid 1
Alamkoda valitakse iga viie aasta järel üldvalimistel, kuid peaministril on õigus paluda kuningannal parlament laiali saata ja korraldada uued valimised. Erinevalt Ameerika Ühendriikide Ülemkohtust puudub Inglismaa justiitsorganeil õigus kontrollida seaduste vastavust konstitutsioonile. 1.3 Religioon Inglismaal on olemas riigiusk anglikaani ehk Inglise riigikirik. Enamik inglasi tunnistavad seda usku, mis kujunes siis, kui Inglismaa lõi kuningas Henry VIII valitsemisajal lahku roomakatolikust kirikust. Kirikul ei ole enam poliitilist võimu. Teiste religioonidena on Inglismaal esindatud roomakatoliiklus, presbüterelus, metodism ja judaism. Inimese usutunnistust peetakse sügavalt isiklikuks asjaks. 1.4 Ajalugu Esimest korda puutus Inglismaa kokku muu maailmaga 1. sajandil eKr, kui sinna tungisid roomlased. Rooma valitses suurt osa Inglismaad kuni roomlaste tagasitõmbumiseni 5. sajandil pKr
võis hakata ajama aktiivset välispoliitikat, 17saj paiku Vaasa järglased lõidki Rootsi suurriigi (1561-1721). 16saj Euroopas oluline arengujoon on religioosne lõhenemine keskaja roomakatoliku kiriku maailmas. Algas reformatsioon e uuendus, algas ka usupuhastus taheti puhastada ristiusku kõigest sellest, mis keskajal sinna ladestunud oli ning minna tagasi usulätete juurde. Levima hakkas protestantism (uue usu avalik tunnistamine ja roomakatolikust kirikust lahtilöömine). Evangeelne usk aluseks uue testamendi evangeeliumid (,,hea sõnum"). Katolik kirik ei saanud käed rüpes istuda ja oli sunnitud tagasilööki andma vastureformatsioon/vastuusupuhastus, aga ei suudetud protestantismi alla suruda. Reformatsioonimeelsed mõtted said alguse juba keskajal, esimeseks sellemeelseks tegelaseks võiks lugeda John Wycliff(e) Inglismaal (1384), ta arvas, et piiblit peaks rohkem
123 RELIGIOON Portugal oli sügavalt katolik. Vaid umbes üks kolmandik elanikkonnast osales massi üritustest ja võttis sakramentidest regulaarselt osa, kuid peaaegu kõik Portugali inimesed soovisid saada ristitud ja abiellusid kirikus. Portugal oli roomakatoliku usku mitte ainult religioosses mõttes, vaid ka sotsiaalselt ja kultuuriliselt. Paljud Portugali puhkusepaketid ja festivalid olid religioosset päritolu ja riigi moraalne ja juriidiline kirjeldus oli saadud roomakatolikust ettekirjutusest. Haridus-ja tervishoiusüsteem olid pikalt kiriku säilitada, ja kui hoonet, silda või maanteed avati, õnnistati see vaimulikkonna poolt. Seega, kuigi kirik ja riik olid formaalselt lahus, ei olnud täielik eraldatus võimalik. Ajalugu Vastavalt Afonso Henriques (R. 1139-85), esimene Portugali kuningas ja Portugali riigi asutaja,olid kirik ja riik vastastikku kasulikult koostöös. Et kindlustada paavsti tunnustust oma maale deklareeris Afonso Portugali paavstist sõltuvaks
annaabi.ee 
