............................................................................................................................ 2 KURSUSETÖÖ ÜLESANNE................................................................................................ 3 1.SELGITAV OSA.................................................................................................................. 4 1.1KLASSIÜHINGUTE NÕUDMISED ROOLISEADMETELE...........................................................4 1.2 ROOLISEADME VALIKU PÕHJENDUS...................................................................................5 1.3 ROOLILEHE MÕÕTMETE VALIK JA VALIKU PÕHJENDUS...................................................5 1.4 ROOLISEADME EHITUSE JA TÖÖPÕHIMÕTTE KIRJELDUS..................................................7 1.5 HÜDRAULILISE ROOLISEADME PÕHILISED RIKKED...........................................................8 2. ARVUTUSLIK OSA..............................................................
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4-
5. Rataste seadenurgad: Stoppermutriga fikseeritav pööratav sisemine rooliots 6. Lisaküsimus Millise kiirusega liigub uuritav auto kui tema tagaratas pöörleb pöörlemissagedusega 1500 p/min. Ratta diameeter = Velg 38,1 cm + rehvi kõrgus (185x 65%) 12,025 cm x 2 = 0,622 m Ratta ümbermõõt = 0,622 m x 3,14 = 1,95 m 1500 p/min x 1,95 m = 2925 m/ min = 175,5 km/h Auto kiirus on 175,5 km/h / 2 = 87,75 km/h 7. Rooliseadme iseloomustus (roolimehhanismi reduktori tüüp, võimendi tüüp) Lisage foto roolitrapetsist ja mõõtge ja tähistage skeemil roolitrapetsi osad Elektrilise võimendusega hammaslatt ja hammasratas 8. Auto pööramise analüüs (Mõõtke katseliselt näidissõiduki minimaalne pöörderaadius välimise esiratta järgi. Esitage auto pööramise skeem, näidates sellel ära rataste pöördenurgad, pöörderaadiused, rööbe esi- ja tagasillal ja auto baas) Rööbe ees 1480 mm
20´. Külgkallet saame muuta niiviisi, et esiratta õõtshargi kinnituse vahele saame panna reguleerlehti ja neid ära võtta. Kokkujooks kokkujooks peab olema 3+/- 1 ja koormamata autol 4 +/- 1 . Reguleerida saab kokkujooksu järgmiselt:tuleb lõdvendada paralleelvarda reguleermuhvi kinnitusklambrid, seejärel pöörata mõlema külgvarda reguleermuhve ühepalju vastassuundades, kuni saame vastava kokkujooksu. 2. RATASTE JUHTIMINE ROOLISEADME POOLT Sõiduautol Ziguli, on roolisüsteem tehtud väga lihtsalt. Roolisüsteem koosneb roolirattast, roolivardast, roolikarbist, pendelhoovastest ja rööpvarrastest. Kõigepealt alustame roolist.Rooliratas on ühendatud roolivardaga, mis läheb otse nuutühendusega roolikarpi. Roolikarbi hoobade külge kinnituvad 2 varrast, mis kinnituvad omakorda pendehoobade külge. Pendelhoobade külge kinnituvad ka roolivarraste välimised
ROOLISEADME ARVUTUS Roolilehe mõõtmed L= 175 m pikkus B= 24 m laius T= 6 m süvis v= 20 m/sek kiirus Roolilehe pindala arvutus F=µ*L*T/100*(0,75+150/(L+75) µ= 1 koefitsent 0
külgturvapadjad. 1999 : valikulised täispuhutavad kardinad. Turvapadja asukohad, mis on tähistatud kirjaga "Turvapadi". Külgrõhurandurid on eraldi paigaldatud. SRS juhtimismoodul on eraldi paigaldatud. Pürotehnilised eelpingutid, mis on paigaldatud esi- ja välimiste tagaistmete turvavöödele. Tähtis meelespidada Inimeste vigastuste vältimiseks peab kõikide turvapatjade laienduspind jääma selgeks. Roolirulli spiraalkaabel on piiratud pöörleva liikumisega. Rooliseadme lahtiühendamiseks tsentraliseerige rooli. Kahjustuste vältimiseks veenduge, et rool ja spiraalkaabel EI OLE pööratud enne ümberpaigutamist või selle ajal. Turvapadja ja täispuhutavaid kardinaid saab deaktiveerida diagnostiliste seadmete abil. Tagumise lapseistme kasutamisel peab esiistme turvapadi olema deaktiveerimise ajal varustatud resistentsuskontaktiga. SRS-juhtimismoodul ei käivita pürotehnilisi eelpinguteid elektriliselt.
Käigukast 4. Sisendvõll 5. Töövõll 6. Diferentsiaal Valitud sõidukil on esisillavedu ja mehaaniline käigukast. Jõuülekande skeem(sele 3). Esisillaveo omadused[1, p. 365]: Külgjõu ülekandumine esisilla on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud, Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus, Ratastele mõjuvad muutuvad jõud mõjutavad rooliseadme tööd. Eelised on odavamad tootmiskulud, parem haardumine ja läbivus, kuna mootori mass langeb vedavatele ratastele ning rattad tõmbavad, mitte ei lükka sõidukit edasi. 3. SIDUR Siduri ülesanded[1, p. 366]: Mootori pöördemomendi ülekandmine käigukastile. Käigukastile tuleb üle kanda mootori pöördemoment kogu pöörlemiskiiruse ulatuses ja kõikide liikumistingimuste korral. Sujuv ja löögivaba paigaltvõtu võimaldamine
Auto juhitavus Juhitavuse all mõistetakse auto omadust liikuda täpselt autojuhi poolt määratud trajektoori mööda. Juhitavust mõjutavad: · Auto ehituslikud lahendused: - mootori võimsus, - jõuülekande kujundus esi- või tagasilla vedu, nelivedu · Teeolud, haardetegur · Juhtimisvõtted · Auto koormatus, koorma paigutus ja kinnitus · Auto tehniline korrasolek : - rehvide kuluvus ja rõhk rehvides - rehvi tüüp - rooliseadme osade korrasolek jne. LIIKLUSOHUTUS Keskkonnasästlik sõiduviis Keskkonnasäästlikul sõiduviisil valitakse sobiv ja võimalikult ühtlane sõidukiirus, millega mootori heitgaaside saastesisaldus on kõige väiksem. Välditakse järske pidurdusi ja kiirendusi. Sellega väheneb ka kütusekulu ja suureneb liiklusohutus.
hoolitsemine enne iga väljasõitu kontrollida. Tulede puhtuse vahe on eriti tuntav pimedas sõites. Õigeaegne kontrollis käimine vajadus Orienteeruvalt kulumis välted. 1) Rehvid 40-60 tuhat km 2) Aku 3-5 aastat 3) Pidurivedelik 2 aastat 4) Amortisaator 50-200k km 5) Veepump 100-200k km 6) Hammasrihm 40-100k km 7) Plokikaane tihend 150-250k km 8) Sidur 150-200k km 9) Klapisääre tihendid 150-200k km 10) Generaatori harjad 100-200k km Kolm rooliseadme lihtsat kontrollimise viisi: 1) Vaatlusel mehhaaniselt seisundil. 2) Rooli vabakäik (käändmiku juhtimisel)' 3) Roolisüsteemi kinnitused (lõtk roolikannu laagrites) Auto teenindus raamatu järgne hooldus. Kontroll ja vastavad nõuded. Õli ja vedelike tasapind. Õli tasapinna kontrollimine toimub niitihti, et oleks välistatud õlitaseme langemine allapoole õlivarda kontroll kriipsu. Uus mootor kulutab õli vähe, kulunud mootor hoopis rohkem. Kontrollida rehvi siserõhku ja
Lisaks kõrvaldab selline surve kavitatsiooni ja emulsiooninähtuse, mis võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas. Roolisüsteemi ülesanne on võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: Roolimehhanism (vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu) ja rooliajam (tagab juhtrataste
190 km briti randa, hukkus üle 15000 merelinnu, põhjuseks navigatsiooniline viga; Argo Merchant madalikule sattumine, reostus 25-28 tuhat tonni, õlilaik 111x180km reostas ranniku. Meeskonna madal kvalifikatsioon, vurrkompassi ja raadiopeilinaatori rike. amoco cadiz prantsuse rannik, 223-227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut, 20000 hukkunud merelindu, 9000 tonni hukkunud austreid. Rooliseadme rike, triiv madalikule. 9.Milline on väike, keskmine ja suur õlireostus? alla 7 tonni 7-700 tonni üle 700 tonni 10.Mida toob endaga kaasa õlireostuse sattumine rannikule? Õli tungib pinnasesse ja põhjavette, paju merelinnud ja loomad, kes kaldal on, saavad kahjustada või surma. Ka inimestele on see kahjulik. Taimed hakkavad seda lagundama. Rannikualadel võib õlireostus sattuda
3. Max 30km/h. neid ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Lamell tähendab liistakut või laastu. Lamellrehvi omapära seisneb selles, et need liistakud on pehmest liibuvast kummist, mis peab tagama mõõduka kiiruse juures hea haardumise. Amortisaator 50 000 200 000 km. Veepump 100 000 200 000 km. Hammasrihm 40 000 100 000 km. Sidur 150 000 200 000 Klapisääretihendid 150-000 200 000 km. Generaatori Harjad 100 000 200 000 km. 3 rooliseadme lihtsat kontrollimisviisi: Vaatlusel Mehhaniline seisund Rooli vabakäik(käändmiku juhtimisel) Roolisüsteemi kinnitused(lõtk roolikannu laagrites) Aasta teenindusraamatu järgne hooldus: Kontroll ja vastavad nõuded. Õli ja vedelike tasapind. Õli tasapinna kontrollimine toimib nii tihti, et oleks välistatud õlitasemel langemine allapoole õlivarda kontrollkriipsu. Uus mootor kulutab õli vähe või õige napilt. Kulunud mootor hoopis rohkem. Kontrollida rehvi siserõhku ja seisukorda
Mõlema rattapaarige juhitakse siis, kui on traktorile vaja anda väga suurt manööverdusvõimet, tihti on ka mõlemad rattapaarid vedavad. Kasutatakse tõstukite puhul. Keskelt juhtimisel toimub traktori pööramine tema poolraamide kaudu, kuhu kinnituvad vedavad rattapaarid. On kasutuses suurte traktorite juures. Näiteks T- 150K ja K-710. Juhtrataste pööramine võib toimuda mehhaaniliselt, hüdromehhaaniliselt, hüdrauliliselt. Rooliseadme põhiosad on: 1-rool koos roolisambaga 2-roolikarp 3-roolihoob 4-pikivarras 5-paralleelvardad 6-pöördhoovad 7- esisilla kinnitus 8-käändtelje poldid 9-esisild 10-juhthoob 11-juhtratta telg. Kogu rooliseadmestiku tööülesanne on muuta rooliratta pööramine jõukohaseks juhile nii, et samal ajal oleks tagatud ka juhtrataste vajalikud pöördenurgad. Seda tagab ülekandearv 20:1, mis tegelikkuses annab 5 pööret. Rooliratast keerates pööratakse juhtrattaid ca 90deg ehk veerand ringi
Neid komponente müüakse tavaliselt komplektidena, kuhu kuulub kaks amortisaatorit, painduv õhutoru, T-kujuline ühendus torudele ja manomeeter. 3. Rool 3.1 Roolimehanism 3.2 Rooliajam · hammaslattrool · tiguajam 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas. Roolisüsteemi ülesanne on võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: Roolimehhanism (vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu) ja rooliajam (tagab juhtrataste
üle parda. Variant 8. 1. Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid? 1.18.03.1967 Tottey Canyon Scilliy saared (SevenStones) UK kirderannikul Reostus: 80 –119 tuhat tonni toornaftat80 km prantsuse ja 190 km Briti randa hukkus üle 15000 merelinnu. Põhjus: navigatsiooniline viga 2. Amoco Cadiz Prantsuse rannik, Brittany Reostus: 223 – 227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut 20000 hukkunud merelindu 9000 tonni hukkunud austreid Põhjus: rooliseadme rike, triiv madalikule, laev murdus pooleks ja lõhuti täielikult tormilainete poolt. 3. 03.06.1979 Naftaplatvorm Ixtoc IMehhiko lahes Reostus: 450 – 480p tuhat tonni toornaftatreostus jõudis Mehhiko rannikuni,haruldaste merekilpkonnade pesitsuspaikadeni. Kümned tuhanded kilpkonnapojad teisaldati lennukitega uude elukohta. Põhjus: nafta väljapurse puuraugust 2. Mis on pneumaatiline õlipoom? 3. Nimetage erinevate laevajäätmete säilimisaega merekeskkonnas.
pidevalt olema valmis väljakutse puhul masinaruumi minekuks. (7) Vahimehaanik vastutab oma vahis kõigi tema vastutusel olevate mehhanismide seiskamise, ümberlülitamise või reguleerimise eest ning on kohustatud üles kirjutama kõik tehtud tööd. (8) Vahimehaanik kohustatud on kehtestama valmisolekuolukorra, et tagada kõide mehhanismid ja seadmed kohest käivitus võimaluse, ning tagama energiavaru, mis oleks küllaldane rooliseadme ja muude seadmete vajaduste rahuldamiseks. (9) Vahimehaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi endale ka võtta kohustusi, mis võivad segada pea- ja abiseadmete töö jälgimist. Vahimehaanik on kohustatud hoidma peamasina ja abisüsteemid pideva järelevalve all ja seda seni, kuni ta on pärast vahikorra lõppu nõuetekohaselt välja vahetatud. Vahimehaanik on kohustatud tagama nõuetekohased ringkäigud masina- ja roolimasina ruumis
madalamale vööris paiknevast ringtulest. Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld kõige nähtavamas kohas. Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks. Udusignaal- iga minutijäler 5 sek signaali, üle 50m peab lisaks sellele 5sek jooksul lööma gongi. • Rooliseade. Rooliseadme ehitus, roolitüübid ja rooliseadme kontrollimine. Avariirooliseade ja sellele üleminek. Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest põhiosadest: roolileht, baller (vertikaalne võll), roolimasin, rooliülekanne ja juhtpult. Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne on mehhanism,
seda kurssi korrata, et kapten teaks, kas madrus sai käsust aruvõi mitte. Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata. Rooliseade on seadmete kompleks, mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel liikumissuuna muutuse. Laeva rooliseadmesse kuuluvad rool, roolimasin (ajam rooli pööramiseks), mehaaniline, elektriline või hüdrauliline rooliülekanne (jõuülekanne roolimasinalt sektori, rumpeli ja balleri kaudu roolile), ja juhtimisseadmed. Valdavalt on rooliseadme peamised elemendid paigutatud laeva ahtrisse. Roolileht võtab mingi parda poole nurga alIa seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi. Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt rooliülekande kaudu saadava jõu, muutes selle pööravaks. Baller on sirge või otsast kõverdatud silindriline teraspost. Roolilehe külge kinnitatakse baIler äärikühendusega või muul viisil (koonus-splindi ja kinnitusmutriga)
millega mõjutatakse piduriklotse. Pidurite perioodiline hooldus seisneb pedaalide ( seisupiduril hoova) vabakäigu ja käiguulatuse kontrollis ning reguleerimises. Rooliseade on juhtrataste suunamiseks ja traktoritel võib see olla mehaaniline, hüdromehhaaniline või hüdrauliline. Mehhaanilise rooliseadme puhul pööratakse traktorite juhtrattaid füüsilise jõuga. Juhi töö kergendamiseks lisatakse mehhaanilisele rooliseadmele roolivõimendi. Siis nimetatakse seda hüdromehhaaniliseks rooliseadmeks. Kasutatakse ka hüdraulilisi rooliseadmeid, kus rattaid pööratakse jõusilindri(te) abil. Roolivõimendi või hüdraulilise rooliseadme tööle panekuks on traktorile paigaldatud eraldi hüdrosüsteem
ja pöörduda. Lattrooli külgvardad võivad kinnituda hammaslati külge poltide ja kummipukside abil. Liigendites ei tohi olla lõtke, mis muudaksid kokkujooksu ja raskendaksid auto täpset juhtimist. Seepärast on kuulliigendid pingutatavad. Veoautode roolid 1. Eesmiste juhtratastega roolid Roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor, · jaotur, · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Roolitrapets on rooli ajamiks. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast, · jaoturist, · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Auto vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole
- nähtavus halveneb või on oodata nähtavuse halvenemist - kui liiklus tingimused või teiste laevade liikumine tekitab muret - kui tekivad raskused laevakursi hoidmisega - kui arvestatud ajal tuletorn või meremärk ei ilmu nähtavale või sügavused ei vasta oodatuile - kui ootamatult ilmub nähtavale tuletorn või meremärk või toimub ootamatu sügavustemuutus - kui tekib masinate või nende kaugjuhtimispuldi, rooliseadme või navigatsiooni- riista rike - kui tekib raadiojaama rike - kui tormise ilmaga tekib kahtlus, et laevale on tekitatud tormivigastusi - kui laev kohtab ükskõik millist meresõiduohtu nagu jää või ujuvad laevahuku riismeid, palke - kui tekib muu oht või kahtlus - vaatamata nõudele kaptenile kõigist eelpoolnimetatud juhtumistest ette kanda, peab vahitüürimees tegutsema viivitamatult laeva ohutuse säilitamiseks, kui seda nõuavad
on põhjustatud õli vähesusest paagis, lõdvast ajamirihmast, saastunud või valesti paigutatud filtrist roolovõimendi õlipaagis või õhu sattumisest süsteemi. Tehnokontrollis pööratakse tähelepanu õli tasemele, voolikute korrasolule ja lekke puudumisele. Roolivõimendis kasutatakse automaatjõuülekannet ATF. Sõiduki liikumine omal jõul on keelatud, kui: · Rooli keeramine on takistatud või rool kiilub kinni · Roolikarp on lahti või purunenud · Rooliseadme ühendustes on suur lõtk ja esineb lahtioleku oht · Roolihoovastikus esineb pragusid või on murdumise oht · Rooliratas on purunenud Sõiduki erakorraline tehnoülevaatus on kohustuslik, kui: · Esinevad takistused või löögid rooli pööramisel · Rooliratta vabakäik on lubatust suurem, roolihoovastiku või varratse liigenditel on lubatust suuremad lõtkud · Roolihoovastikku on remonditud nõuetele mittevastavalt (kuumutamine, keevitamine) Pidurid, aeglusid
kaks lühikest. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali. Pilet 21 1. Varurooliseade, üleminek varuroolile Avariirooliseadmele üleminek toimub statsionaarse rooliseadme rikke korral. Selleks ühendatakse roolisektori külge avariirool. Sõltuvalt selle tüübist toimub see kas avariiroolile ümberlülitamise või mehhaanilise ühendamise teel. Kui avariirool on käsitsi juhitav, siis ühendatakse avariirooliga juhtimiseks talid kummagi poodri külge ning selle vahendusel toimub laeva roolimine. Varurooliseade töötab käsiajamiga roolimasina ruumist v ahtritekilt. Seal peab olema kompass ja telefon, et saada juhtnööre roolikambrist
remonditööde kohta. Vahimehhaanik vastutab oma vahis kõigi tema vastutusel olevate mehhanismide seiskamise, ümberlülitamise või reguleerimise eest ning on kohustatud tegema märke masina päevaraamatusse kõigi läbiviidavate tööde kohta. Vastavalt vahitüürimehe korraldusele peab vahimehhaanik tagama, et kõik mehhanismid ning seadmed, mida võib vaja minna manöövritel, oleksid koheses valmisolekus ning oleks tagatud küllaldane energiavaru rooliseadme ning muude oluliste mehhanismide tööks. Vahimehhaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi endale võtta kohustusi, mis võivad segada abiseadmete töö jälgimise kohustuste täitmist. Vahimehhaanik on 32 kohustatud hoidma peamasina ja abisüsteemid pideva järelvalve all seni kuni on ta nõuetekohaselt välja vahetatud. Vahimehhaanik peab endale kindlustama masinavahi liikmete ettekanded
Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mootori alus, mis kinnitatakse mootori vundamendile ja millele toetuvad kõik ülejäänud detailid. Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam
reguleerida teo ja rulli vahelist lõtku. Rooliratta pööramisjõud peaks olema vahemikus 3...8 N. Roolivõimendiga rooliseade Roolivõimendeid kasutatakse nii eesmiste ratastega, tagumiste ratastega kui ka raamiga roolitavate traktorite puhul. Eeesmiste ratastega roolitavate traktorite roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor · jaotur · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast · jaoturist · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole
juppi või ketti juppi. Ning kui oleme otsa pollarisse kinnitanud võtamame selle piduri maha. 4. Mittestandardsed konteinerid Mittestandardse kõrgusega (8,8 ja 9 jalga) konteinerid tekitavad laadimisel suuri probleeme. Nad ei sobi kokku teiste konteineritega ja on raske teistega kokku kinnitada. LK 90-91 Pilet No. 15 1. Rooliseade, kasutamine, hooldus, tehnilised nõuded Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest põhiosadest: roolileht, baller (vertikaalne võll), roolimasin, rooliülekanne ja juhtpult. Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu. Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva rooli ühest pardast teise 28 sek jooksul
· Rooliülekanne peab summutama raputuste kandumise teekonarustelt roolirattale. Seejuures ei tohi juht kaotada kontakti teega. · Rooli kinemaatika peab vastama Ackermanni põhimõttele. · Sõiduk peab reageerima koheselt liikumissuuna korrigeerimisele. · Rooliratta vabastamisel peavad juhtrattad automaatselt pöörduma otsesõidu asendisse · Rooliseadme ülekandearv peab olema võimalikult väike · Roolireduktorid peavad vastama järgmistele nõuetele: - Ei tohi olla lõtku otsesõidu asendis; - Väike hõõrdumine ja suur kasutegur; - Suur jäikus; - Reguleeritavus. 79. Rooliülekande tüübid a)Tigu-rullreduktor ülekandemehhanismis on kaks võlli ja reduktor b) Tigu-väntreduktor tigu-sõrm mehhanism
Põhisignaali baasil moodustatud küsimusi; Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. lasta parda taha. hädaohu korral. Tõsine hädaoht tähendab ohtu Vastuseid põhisignaali baasil moodustatud Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse Tekilaadungi asetamisel laeva tuleb järgida, et pardal olijate (tegelikult ka üle parda küsimustele või nõuetele; tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest ei takistataks juurdepääsu tuletõrje- ja kukkunute) elule või tervisele.
väiksemaks. Laevadel on rool nüüd asendatud voolujoonelise, täielikult või osaliselt tasa- kaalustatud e. balansseeritud kaksikplaadist roolilehega. Rooli sõrestik võib olla valatud või siis keevitatud plaatidest, mille mõlemale poole on kinnitatud katteplaadid. Voolujoonelisus vähendab rooli veetakistust ning parandab laeva juhitavust. Rool on kinnitatud roolipoltide ja rooliaasadega või siis ühe läbiva võlliga. Rooliseadme elemendid. Veolaeva rooliseade; roolileht, roolilehe ja balleri äärikühendus, balleri laagrid, balleri pea, sektor, roolimasin, rooliratas käsijuhtimiseks, rooliülekanne, baller, helmpordi toru ehk roolisaabas, roolilehe hing, ühenduspolt, ruderposti hing, ruderpost, ahtertäävi kand. Rooliseade koosneb: roolileht, ruderpis, baller, alumine laager, tugi-laager, ülemine laager, roolimasina vundament, roolimasin, helmpordi toru ehk
Laevadel on rool nüüd asendatud voolujoonelise, täielikult või osaliselt tasa-kaalustatud e. balansseeritud kaksikplaadist roolilehega. Rooli sõrestik võib olla valatud või siis keevitatud plaatidest, mille mõlemale poole on kinnitatud katteplaadid. Voolujoonelisus vähendab rooli veetakistust ning parandab laeva juhitavust. Rool on kinnitatud roolipoltide ja rooliaasadega või siis ühe läbiva võlliga. Rooliseadme elemendid. Veolaeva rooliseade; roolileht, roolilehe ja balleri äärikühendus, balleri laagrid, balleri pea, sektor, roolimasin, rooliratas käsijuhtimiseks, rooliülekanne, baller, helmpordi toru ehk roolisaabas, roolilehe hing, ühenduspolt, ruderposti hing, ruderpost, ahtertäävi kand. Rooliseade koosneb: roolileht, ruderpis, baller, alumine laager, tugi-laager, ülemine laager, roolimasina vundament, roolimasin, helmpordi toru ehk roolisaabas, ahtri küün
väiksemaks. Laevadel on rool nüüd asendatud voolujoonelise, täielikult või osaliselt tasa- kaalustatud e. balansseeritud kaksikplaadist roolilehega. Rooli sõrestik võib olla valatud või siis keevitatud plaatidest, mille mõlemale poole on kinnitatud katteplaadid. Voolujoonelisus vähendab rooli veetakistust ning parandab laeva juhitavust. Rool on kinnitatud roolipoltide ja rooliaasadega või siis ühe läbiva võlliga. Rooliseadme elemendid. Veolaeva rooliseade; roolileht, roolilehe ja balleri äärikühendus, balleri laagrid, balleri pea, sektor, roolimasin, rooliratas käsijuhtimiseks, rooliülekanne, baller, helmpordi toru ehk roolisaabas, roolilehe hing, ühenduspolt, ruderposti hing, ruderpost, ahtertäävi kand. Rooliseade koosneb: roolileht, ruderpis, baller, alumine laager, tugi-laager, ülemine laager, roolimasina vundament, roolimasin, helmpordi toru ehk
8. Ettekanded (1) Vahitüürimees on kohustatud kaptenile kohe ette kandma: 1) ootamatust või prognoositud nähtavuse halvenemisest; 2) kui liiklustingimused või teiste laevade liikumine tekitavad kahtlusi; 3) raskustest laeva hoidmisel ettenähtud teekonnal; 4) kui arvestatud ajal ei ilmu nähtavale kallas, navigatsioonimärk või sügavus ei vasta oodatule; 5) kui ootamatult ilmub nähtavale kallas, navigatsioonimärk või muutub sügavus; 6) peamasina, peamasina kaugjuhtimisseadmete, rooliseadme või mingi olulise navigatsiooniseadme, alarmseadeldise või näituri rikke korral; 7) raadioseadmete rikke korral; 8) tormiilmast; 9) kui laev kohtab oma teel navigatsioonilisi ohtusid, nagu jää või mahajäetud ujuvobjektid; 10) igasuguse hädaolukorra või kahtluse korral. (2) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaptenile viivitamatu ettekandmise kohustusele peab vahitüürimees kõhklemata ja kohe, ootamata ära kapteni saabumist
annaabi.ee 
