Vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu. Rooliratas Roolivõll Roolirdeuktor Rooliratas on valmistatud terasest ja kaetud materjaliga, mis suurendaks mugavust sõites. Rooliratta sisse on nüüdisajal paigaldatud ka turvapadi ning erinevad mugavusseadmete lülitid (nupud). Roolisammas koosneb erinevatest liigenditest, et seda oleks võimalik ettenähtud kohtadest suunata. Roolisamba kaldenurka saab ka manuaalselt ja elektrooniliselt liigutada nii ette, taha, üles kui ka alla vastavalt juhi vajadustele.
3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ), 4. Tarbitav võimsus P (kW), 5. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min Üksiktoime- e. lihttoimega kolbpumbad. • Kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste • ühekordse tegevusega pump • n - väntvõlli pöörete arv minutis • D - silindri sisemine diameeter 2 • S - kolvi käik Q D S 60n m 4 • m - pumba mahukasutegur. R Q L Qmax
.... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab
1.4 Rooliseadme ehituse ja tööpõhimõtte kirjeldus Rooliajami ülesanne on jõuülekanne roolimasinalt rooli ballerile. Rooliseade peab kindlustama laeva liikumise antud kursil ja võimaldama muuta laeva liikumise suunda olenemata ilmastiku tingimustest ja laine tugevusest. Kõiki kasutatavaid roole liigitatakse pöördetelje asukoha järgi kolme tüüpi: · tavaline, kus kogu roolilehe pind asub ühelpool pöördetelge, · balanseeritud ehk tasakaalustatud rool, kus pöördtelg jagab roolilehe pinna kaheks ebavõrdseks osaks. Balanseeriva osa pindala moodustab umbes 30 % kogu roolilehe pindalast. Balanseeritud rooli pööramiseks vajalik moment on tunduvalt vähem kui tavalisel roolil. · poolbalanseeritud, tavalise ja balanseeritud rooli vahepealne variant. Reeglina varustatakse mistahes laeva rooliseade põhi- ja tagavara rooliajamiga. Tagavaraajmit ei nõuta eraldi juhitavate roolimasinate mitme rooliseadmega laevadel.
nende segunemise. Kui kolvivars kokkusurumise ajal õli välja pressib, surub see õli lämmastiku natuke rohkem kokku. Gaas allub koguse muutustele ja toimib vedruna. Gaasi pidev surve õlile tagab kohese reageeringu ja kolviklappide väiksema müra. Lisaks kõrvaldab selline surve kavitatsiooni ja emulsiooninähtuse, mis võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas
...............8 2.2 Amortisaatori peamised erinevused .............................................................8 2.3 Gaasiamortisaatorid ..............................................................................8 2.4 Esiamortisaatorid ............................................................................................................9 2.5 tagaamortisaatorid ...........................................................................................................9 3. Rool 3.1 1. Autovedrustus Vedru on tehtud kestmaks lugematul arvul töötsükleid, kuid aja jooksul siiski vedru omadused nõrgenevad. Selle põhjuseks võivad olla järgmised asjaolud. Materjali jämedus väheneb korrosiooni tõttu. Ka põhjustab suur töötsüklite arv materjali väsimust ning vedru ei naase algmõõtmeteni. Vedru tööd nõrgendavad ka mehaanilised vigastused. Kõige äärmuslikumaks põhjuseks vedru vahetamiseks on aga tema murdumine. Üldiselt võttes on vedru omadused
* erineva turvisemustri tüübiga rehve (ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev) · Sõidukil ei ole lubatud A1...A6 kiiruskategooria rehve, ning rehve mille lubatud suurim sõidukiirus on 30km/h · rehvil, millel puudub märge ,,REGROOVABLE", ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Juhtimismehhanismid Rool et auto sõidaks soovitud suunas tuleb rattaid pöörata. Selleks on autol rool, mis koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Roolimehhanism annab rataste pööramiseks vajalikku jõudu. Rooliajam annab edasi vajaliku jõu roolimehhanismilt juhtratastele. Et auto liiguks pöördel ilma rataste külglibisemiseta, peavad kõik rattad veerema mööda kontsentrilisi koori. Pöördekese asub tagarataste telje pikendusel. Seejuures liigub välimine esiratas mööda suurema raadiusega kaart, kui sisemine ratas.
D-vedavatele telgedele T-haagised E-tavamaantee Y-maastik U-linna Levinud Rattarummud. Ülesanne kanda veojõudu diffrist rattarummule ja edasi rattale. 1simmer 2rattarumm(kuullaagril) 3seib 4kinnitusmutter 5.kapsel Rummu ehitus lõikes: 1.Tapp 2.rattarumm 3.simmer 4.mutter 5.kapsel Tagaratta rummu ehitus 1Laager(komplektne) 2stopperseib 3rattarumm Reguleeritav laagritega rumm 1.tapp 2.mutter 3.seib 4.fiksaator seib 5.reguleermutter tiftiga 6.laager Roolivõimendiga roolimehhanism. 1. roolivõimendi kere 2. ,3, 4, torud 5.pump 6. rihma seib 7. rihm 8.tihend 9.mansett 10.rõnagas 11. suunamisrõngas 12.tihend 13.pumba kinnitus 14.pumbakinnitus klamber 15.reguleerklapp 16.rõhutoru(voolik) 17.toitevoolik 18.toitevoolik 19.paisupaak Roolivõimendi põhimõtted. Ülekandearv: Rool peab olema kerge ja mugav, kergem rooli pöörata,valitakse sobiv ülekande arv, 10-20.1 sõiduauto.
Roolivõimendi Roolivõimendi ülesanne: Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar,
reguleerimises. Rooliseade on juhtrataste suunamiseks ja traktoritel võib see olla mehaaniline, hüdromehhaaniline või hüdrauliline. Mehhaanilise rooliseadme puhul pööratakse traktorite juhtrattaid füüsilise jõuga. Juhi töö kergendamiseks lisatakse mehhaanilisele rooliseadmele roolivõimendi. Siis nimetatakse seda hüdromehhaaniliseks rooliseadmeks. Kasutatakse ka hüdraulilisi rooliseadmeid, kus rattaid pööratakse jõusilindri(te) abil. Roolivõimendi või hüdraulilise rooliseadme tööle panekuks on traktorile paigaldatud eraldi hüdrosüsteem. Selle hüdrosüsteemi jaoturi siibri asendit juhitakse rooli pööramisega
Olenevalt pöörlemistelje paigutusest jagatakse roolid: tavalisteks või balansseerimata roolideks pöördetelg läbib roolilehe esiserva, balansseerituteks pöördetelg paikneb esiservast teatud kaugusel ahtri poole. Viimane variant võimaldab rooli keeramisel kasutada tunduvalt väiksemat jõudu. Kinnituse meetodi järgi kere külge eristatakse hingedel paiknevat, poolrippuvat ja rippuvat rooli. Joon. 10.1.3. Roolide tüübid: a) hingedele paigutatud balansseerimata rool, b) balansseeritud alt toetatud rool, c) poolbalansseeritud poolripprool, d) balansseeritud ripprool; 1- roolileht, 2- rooliküün, 3- baller, 4- ruderpost, 5- sarv. Joon. 10.1.4. Harilik, hingedele paigutatud balansseerimata rool. 1- rooloileht, 2- ruderpis, 3- ribi, 4- äärikliide, 5- baller, 6- roolisaabas, 7-
Tööpõhimõtte kirjeldus : Roolimasin koosneb ühest hüdrauliliselt käitatavast labadega rootorist, mis on ühendatud otse rooliballeriga. Pumbajaam annab õli läbi solenoidklapiga juhitavast hüdrojagajast, ühele poole labasid või teisele poole labasid. Õli läbib enne hüdromootorisse sisenemist lukkklapi, mis sõltuvalt õli sisseandmis suunast laseb õli sisse ühelt poolt ja samal ajal laseb välja teiselt poolt. Kui pump survet ei anna, siis lukkklapp blokeerib õli väljapääsu hüdromootorist, et blokeerida balleri liikumine. Pumbad võivad töötada koos või eraldi. Tavalistes tingimustes opereeritakse ühe pumbaga, teine pump on varureziimil ja avariiolukorras saab toite avariigeneraatorilt. Eriolukordades kasutatakse kahte pumpa korraga. Pumbajaamad on varustatud solenoidklappidega, mida juhitatakse normaalolukorras läbi sillas oleva juhtpuldi. Pump asub sukeldatult õlitangis
· Kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · Eespool juhtsilda · Tagapool juhtsilda Juhtrataste kergemaks pööramiseks on roolimehhanismis tigu-, hammas- või kruviülekanne, mida suurem on ülekandearv, seda kergem on rooliratast pöörata. See aga suurendab pöördenurka, mis omakorda halvendab masina juhtimist. Selle vältimiseks on võetud kasutusele roolivõimendi, mis kergendab pööramist ilma rooli pöördenurga muutmiseta. Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid: · Ühtse mehhanismiga · Lahutatud mehhanismiga Ühtse mehhanismiga roolil on mehhanismi vedav osa rooliratta võlli alumise otsa küljes. Lahutatud mehhanismi korral on vahel kardaanülekanne. Rooli kergemaks juhtimiseks on kasutusele võetud roolivõimendid. Kasutatakse nii hüdro- kui pneumovõimendeid. Roolide hüdrovõimendid liigitatakse:
Lõppülekande ülesannet võib täita ka planetaarmehhanism, sellisel juhul nimetatakse teda ka rattareduktoriks. On kompaktne seade ja tal on suur ülekande arv i =6. Külgsidurid Külgsidurite abil kantakse pöördemoment roomiktraktori külgülekannetele ja traktori pööramiseks lahutatakse üks külgsidur. Järsuks pööramiseks kasutatakse täiendavalt pidurit. Külgsidur on mitmekettaline sidur, mida lülitatakse tavaliselt läbi võimendi. Hüdrovõimendi rakendub tööle kui juht liigutab juhtkangi. Pidurid. Trakoritel kasutatakse ujuvat tüüpi lintpidureid. Pidurite juhtimine toimub pedaalide või juhtkangi abil. Kui võimsus jaguneb kaheks tagapool peaülekannet, nimetatakse sellist jõuülekannet üheharuliseks. Kaheharulise jõuülekande korral jaguneb võimsus kahte ossa eespool peaülekannet (käigukastis). Kasutatakse roomiktraktoritel, millistel jõuülekanne jaguneb kaheks käigukastis (T-150).
. Klapid paigaltatakse pesadesse. Vastava suruti abil paigaltatakse tagasi klapi vedrud ja taldrikud. 5.pumbad ja nende rikked. Veepump-kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb. Bensiini pumpade- kõige sagedasemaks rikkeks on tööpindade kulumine või elektrimootori harjade kulumine. Selle bensiini paagis olnud sette sattumisel bensiini pump võib kinni kiiluda. Tavaliselt soovitatakse enne uue pumba paigaldamist vahetada ka bensiini filter ja veenduda bensiini paagi puhtuses. Õlipump-ainukesek veaks on kulumine või siis õlipumpa ringivedavate detailide purunemine. 6.3 võlliga käigukasti remont Käigukast tuleb alguses väliselt ära pesta. Järgides vastavaid tööjuhiseid avatakse käigukasti kaaned või poolitatakse käigukast siis visuaalselt vaadatakse
sujuv ühendamine ja manööverdamisel auto liikumiskiiruse reguleerimine. Libiseva siduri puhul mootori pöörlemissageduse tõustes sõidukiirus väheneb. Mittelahutava siduri puhul lülituvad käigud raskesti. Käigukast- võimaldab muuta rataste veojõudu mootori sama võimsuse juures, viies hambumisse mitmesuguse läbimõõdusuhtega hammasrattapaare. Lisaks võimaldab käigukast liikuda tagurpidi. Rooliga- muudetakse auto liikumise suunda. Rool koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Mehhanism suurendab jõudu, mille ajam kannab esiratastele. Kui autol on roolivõimendi, kulub rooliratta pööramiseks vähem jõudu; ühtlasi vähendab võimendi tee ebatasasuste tekitavaid lööke juhi kätele ja aitab esirehvi lõhkemisel säilitada auto juhitavust. Roolivõimendi töötab vaid mootori töötades. Pidurid Sõiduautol on kaks teineteisest sõltumatut pidurit; sõidu- ja seisupidur
Tuntumad autod millel on 4WS · BMW 7-Series · Chevrolet Silverado · Efini MS-9 · GMC Sierra (2002) · Honda Prelude 1987 - 2001 · Honda Accord 1991 · Mazda 626 1988 · Mazda MX-6 1989-1997 · Mazda RX-7 · Mitsubishi Galant/Sigma · Mitsubishi GTO · Nissan 240SX/Silvia · Nissan 300ZX · Nissan Silvia S13 mudelitel · Nissan Skyline GTS, GTS-R, GTS-X 1986 · Nissan Skyline GT-R · Roolivõimendi Roolivõimendi võimaldab auto rooli väiksema jõuga keerata hüdraulika jõul, uuematel autodel ka elektri abil. Mootori väntvõllilt aetakse ringi hüdropumpa, mis pumpab õli suure rõhu all läbi roolikarbis või latis oleva klapi. Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist ei toimu. Kui aga juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldabki rooli kergemini keerata. Roolivõimendi pump saab käituse
Sõidukiiruse reguleerimine Click to edit Master text styles - siduripedaal Second level - piduripedaal Third level Fourth level - gaasipedaal Fifth level - käigukang 2. Sõidusuuna muutmine - rool 3. Suunatuled (>3 sek ) 4. Peeglid (surnud e. pime nurk) Sidur Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Käigukast · Käikude vahetamisega
........................................21 4. VIIDATUD ALLIKAD.........................................................................................................27 2 SISSEJUHATUS Töö ülesandeks on koostada laboris omandatud info ja praktika põhjal erinevate laboratoorsete tööde aruanded, mille hulka kuuluvad: „Vedrustus ja roolisüsteem“, Roolisüsteem ja roolivõimendi“, Pidurisüsteem“. 3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM Töö eesmärk: Tutvuda aõiduauto veermiku ehitusega (vedrustus ja roolisüsteem). Sõiduki andmed: Tabel 1. Sõiduki mark Toyota Sõiduki mudel Avensis
õlivoolu osatähtsus süsteemi töötamise ajal on suur ja kasutusel on muudetava tootlikkusega mahtpumbad. Hüdrodünaamilise süsteemi korral on olukord otse vastupidine, siin on oluline õli rõhk, kasutatakse õli kineetilist energiat. Et aga traktori jõuülekanne on seotud pöördemomendiga, on siia otstarbekas valida hüdrostaatiline ülekanne. Jõuülekanne koosneb järgmistest põhiagregaatidest: õlipaak, pump, jahuti, torustik, filter, juhtimissüsteem, üks või mitu hüdromootorit. Pump käivitatakse tavaliselt diislilt ja õli juhitakse torude, voolikute abil kas ühe või mitme hüdromootorini, mis on õli voolusüsteemi ühendatud kas järjestikku või paralleelselt. Õli jahutamine toimub eraldi ringi kaudu, lisaks juhitakse õli alati ka läbi filtri, et eemaldada mehhaanilisi lisandeid ja muid setteid. Pumbad ja üldjuhul ka hüdromootorid on siin kolb-tüüpi; nad on oma ehituselt küllaltki sarnased. Pumba ehituses
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. 2) Möödavoolu filter seda tüüpi filtrit läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 32. Töötava mootori temperatuuritsoonid 85-95 kraadi umbes jahutusvedelik tavaliselt 33. Jahutussüsteemi agregaadid ja osad Paisupaagi kork, klapptermostaat, termomeeter, temperatuuriandur, radiaator, ringvoolu pump, radiaator, külm õhk, paisupaak. 34. Termostaadi eesmärk ja tööprintsiip Termostaat reguleerib mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Mootori käivitamisel on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud jjahutusvedelikku ei lasta jahutusradiaatorisse. Jahutusvedelik soojeneb mootori plokis piisava temperatuurini (85-95) siis avaneb termostaadilapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse, kus toimub vedeliku jahtumine
Reguleerimise õigsust kontrollitakse sõidukatsel rattarummu kuumenemise järgi. Kui hoida kätt rummul, siis ei tohi rumm kätt kõrvetada. Kui rumm on tuline, tuleb kroonmutrit lõdvendada 1/12 pööret ja splintida mutter eelmise avaga 90° risti olevast avast. Pidurid Hüdrauliline ajam Trummel ehk klotspidurid Ketaspidurid Hüdraulilise ajamiga pidurid Piduripedaal, pidurihoovastik, võimendi, piduri peasilinder (pump), voolikud/torud, õli jõuab edasi ratta pidurimehhanismi. Peasilinder koosneb: õlireservaar, täiteava, kompensatsiooniava (ühendavad õlianumat peasilindriga), Kui pedaalile ei vajutata, tuleb õli hüdrosüsteemist võimendisse, liigub läbi siibri kolvi ette ja läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on peasilindri eesmine ruum ühenduses õlianumaga. Pedaalile vajutades tõukur liigutab siibrit
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
selline surve kavitatsiooni ja emulsiooninähtuse, mis võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. 6 3. ROOLIVÕIMENDI (power steering) Roolivõimendi võimaldab auto rooli väiksema jõuga keerata hüdraulika jõul, uuematel autodel ka elektri abil. Mootori väntvõllilt aetakse ringi hüdropumpa, mis pumpab õli suure rõhu all läbi roolikarbis või latis oleva klapi. Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist ei toimu. Kui aga juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldabki rooli kergemini keerata. 7 Pilt 1. Roolivõimendi pump 8 4. Rattad Ratas on ümmargune ümber oma telje pöörlev jõudu ülekandev või veeremist võimaldav
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja remondiosakond Rooliajamid ja Vedrustuse tüübid Juhtimisseadmed ja veermik Referaat Koostaja: Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2013 Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere (raami) suhtes. Vedrustuse tüübid: Esimene: sõltumatu vedrustus Sõltumatul vedrustuse korral ei kehti see, et rataste vertikaalsihised liikumised on üksteisest sõltuvad. Kui üks ratas on augus ja teine ei ole siis auto sellest ei kaldu kuhugi poole Teine: sõltuv vedrustus Sõltuva vedrustuse puhul on sama silla rataste vertikaalsihised liikumised üksteisest sõltuvad. Sõltuval vedrustusel on jäik sild ehk siis sild on ühest tükist kus sees on nii veovõllid kui ka diferentsiaal. Kolmas: lehtvedrustus Lehtvedrud on eelkõige kasutamist leidnud sõltuva vedrustuseelastse elemendina. Lehtvedrud ei võimalda nii pikka liikumispik
vibreerima iga kord, kui nad puutuvad piduriketta. Ja kui piduriketta on kulunud liiga õhuke (eriti un hoitud rootorid), vähendatud mass metal on vähem võimalik niisutada tavalise vibratsiooni pidurdamisel samuti hajutada soojust. Nii et kui tiivikud ei ole A-1 tingimus, tuleks need resurfaced. Enamik autodest on rootorite kohta esirattad koos tagapiduri trummid. Üha rohkem autosid hoitakse valmistatud nelikvedu kettad Standard-või lisavarustusena. Kui rootorid on resurfaced, rool vibratsioon kaotatakse, kui pidurid on kohaldatud. Kui sa tuled CAR TECH me veenduge, et Teie pidurivedelik süsteem on täis. Kui ei ole täielik, võib see põhjustada urbne pedaali või muuta pedaali tunnen madal. Igal teenust, kas see on lihtne rehvi pöörlemise, õlivahetus või korter remont, me kontrollime teid pidurid. Mõned piduriklotsid ja kingad on varustatud vedru rida klippe, hakkab hõõruda rootori ketta või trumli kui pad või kinga nears lõpuks ta elu
EG, TA Traktorid ja autod Ülesanne nr. 7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1
· Aku kontroll (kinnitus, vedeliku tase, klemmid) · Kütusefiltri vahetus · Õhufiltri kontroll ja vahetus · Tühikäigu kontroll, mõnel juhul reguleerimine · Kontrollitakse heitgaase · Siduripedaali kõrguse kontroll, vajadusel reguleerimine · Piduripedaali kõrguse ja seisupiduri kontroll, vajadusel reguleerimine · Ketaspidurite hõõrdkatete kontroll, sama trummelpiduriite kohta · Siduri ja piduri vedeliku taseme kontroll, pidurivedeliku vahetus, piduri voolikute kontroll · Roolivõimendi vedeliku taseme ja rooli voovastiku kontroll · Kuulliigendite ja veovõllide kummikaitsete kontroll · Jõuülekande õlitaseme kontroll · Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine · Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga · Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine
raskeks ja esirataste ebaühtlase pidurduse korral auto juhitavuse halvemaks. Näiteks juhul kui auto ühe poole rattad on kuival teel teise poole omad aga jääl, läheb suure pöördtelje külgnihkega auto pidurdamisel kergesti külglibisemisesse. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 34 Selle vältimiseks kasutatakse mõnedel masinatel pöördtelje negatiivset külgnihet. Auto püüab siis pöörduda tugevamalt pidurdava ratta suunas, rool aga püüab keerata autot vastupidises suunas. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 35 Pöördteljenihe ei ole reguleeritav Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 36 Rattad peavad pööramise ajal veerema ilma libisemiseta. Vastasel juhul oleks pööret raske sooritada ja rehvid kuluksid kiiresti. Seepärast on vajalik, et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igal hetkel ühes kohas, punktis 0, mida nimetatakse pöördekeskmeks.
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).
........... 237 Jõupooljuhtmuundurite ja elektriajamite tootjad ....................................................................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus