roojahunnikutel kasvama jäänud rohu, mis on hiirtele pesapaigaks. Niitmise kõrgus 7-10cm. Kuid luhtkastevarre esinemisel tuleks niita madalamal. Suure hulga söömata rohu korral on niitmine tülikas, vikat ummistub. Järelniidetud heina ei koristata. See kuivab karjamaal ja järgmisel karjatamisringil ja loomad söövad seda meelsasti. Veel hooldusvõtteid: äestamine ja rullimine Karjamaa probleeme Rohukamara söödavust mõjutab roojahunnikute esinemine. Nende ümber jääb osa rohtu söömata, hunnikute all rohi võib hukkuda. Kasvama võivad hakata umbrohuseemned. Nii või jääda 15-20% karjamaast rammutukkade alla. Järelikult teiseks oluliseks hooldustööks on roojahunnikute laotamine. Toitainete tagastamine karjamaale loomade väljaheidetega on mulla viljakuse parandamise seisukohalt soodne. Halb on see, et toitained paiknevad ebaühtlaselt. Laialiajamine väldib rammutukkade teket
30% kasutamata. Tallamise tõttu 50 % kasuatama kuna tallavad ja rooiavad ära, halb niita. Kõige rohkem jääb üle teisel karjatamisringil. Sügisel niitmise vajadus väheneb. Minimaalselt oleks vaja niita 2 korda suve jooksul, esimene niitmine teha 2 karjatamisringi järel. Takistame umbrohtude levikut ja kõrreliste generatiivorganinte moodustamist, ei muutu tugevaks kõrreks. Teine niitmine augustis ja septembris, hävitame umbrohud ja roojahunnikute pesad. Esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7-10 cm. Rohtu ära ei viida, loomad söövad selle ära, järmine kord. Kui palju luhtkastevart, siis vaja niita kahes suunas. Äestamine rullimine ja teised hooldusvõtted Tugevasti mõjutab rohukamarat roojahunnikud, nende ümber jääb rohi söömata, nende all võivad taimed hukkuda, asemele kasvavad väljaheites olnud umbrohud. 15-20% karjamaad võib jääda rooja alla. Vaja laiali ajada, karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega
annaabi.ee 
