Vanalt tehnikalt uuele. Töökorraldus 1950ndatel aastatel suurenes eriti kaubavedu ja raskekaaluliste rongide arv. Veduridepoo töötajad suurendasid rongide tehnilist kiirust, kiirendasid laadimist ja lühendasid ringlust. 1957. aastal algas üleminek vanalt tehnikalt uuele. Seniseid auruvedureid hakati ümber vahetama uut, TU 2 tüüpi Poola soojusmootorvedurite vastu, mis oli tehnika viimane sõna. Tallinnas täienduskursustel õppisid välja uue põlvkonna rongijuhid. Vedurijuhi jutu järgi sai endise käsipiduriga pidurdamise asemel «...nüüd ühe nupulevajutusega peatada terve rongi; 3 nõgiste tunkede asemel panna lipsu ette; ühest vagunist põlevkivist jätkus varem kahele ja poolele vedurile üheks päevaks, nüüd sõidab kolm mootorvedurit ühe vagunitäie naftaga poolteistkaks kuud.» 1959. aastaks oli enamik auruvedureid välja vahetatud, kirjutab Järvalane 1959. aasta 28. veebruaril.
Enamik selle töö tegijatest olid koduperenaised. Registreerimise alusel koostati hiljem surmalaagritesse saadetavate juutide nimekirjad. Proua Mülleril ei olnud kuidagi võimalik teada, et tema tööd hakatakse kasutama juutide kindlasse surma saatmisel, kuid ta teadis, et tema töö tulemusel muutub juutide elu tunduvalt raskemaks. 2. Rongid, härra Müller, rongijuht Juute hakati vedama surmalaagritesse alates 1941. aastast. Vedureid juhtisid tavalised rongijuhid, kes ilmselgelt teadsid, keda nad sõidutavad ning mis nende inimestega edasi juhtub. 74 Vedurijuht, kes oleks rongi juhtimisest keeldunud, oleks tõenäoliselt vallandatud, ent arvatavasti oleks see jäänud ka ainsaks karistuseks. Keeldumine ei oleks kindlasti tähendanud vedurijuhi saatmist koonduslaagrisse või midagi veel hullemat. Sellele vaatamata otsustas härra Müller, nagu enamik teisi rongijuhte, oma tööd jätkata. 3. Bürokraatia, Walter, laekur
annaabi.ee 
