1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Seal hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Tsaikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga. Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tsaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866)
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
