kaotanud parema käe. Teiseks oli Kalverikontsert G-duur, mis oli pühendatud pianist Marguerite Longile. Teose orkestratsioon pole sugugi traditsiooniline, näiteks esimeses osas mängib peateemat hoopis pikolofööt. Teosed sooloklaverile Raveli suurvormidest klaverile on tuntud kaks tsüklit: ,,Öine Gaspard" ja ,,Couperini haud". Varasem on triptühhon ,,Öine Gaspard", mis on inspireeritud romantismajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi proosapoeemist. Ta kirjutas oma heliteose osad ,,Undiin", ,,Võõlas" ja ,,Scarbo". Kuueosalises süidis ,,Couperini haud" pöördus ta barokiajastu tantsude forlane'i, rigaudon'i ja menueti poole. Kokkuvõte Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli keerulisi rütme. Tema stiilipalett on avar ulatudes impressionismist neoklassitsismini ja jazz'ini. Impressionismi jälgisid ka Claude Debussy
lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio moodustab kirjandussituatsiooni tuuma b. tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest); i. autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt: anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc), ii. äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), iii. tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) iv. autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. c. lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on d. ideaallugeja (oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori
kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikastioonisituatsiooni tähtsaimad komponendid on AUTOR TEKST LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest); autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt : (a) anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc), (b) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), (c) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu), (d) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on (a) ideaallugeja (oskab lugeda, st süveneb, mõistab,
tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt: anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ( post)modernism) Autorist lähtuvad mitmesuguseid küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. Lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on: ideaallugeja ( oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim