Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine.
Tavaliselt "romantikutena" käsitletavad heliloojad olid aga peaaegu eranditult sündinud pärast aastat 1800. Vastupidiselt klassikalistele heliloojatele, keda muusikamaailma-välised sündmused enamasti ei puudutanud, leidsid romantikud ainet loominguks kirjandusest, kunstist ning igapäevaelust. Muusika oli programmiline. Annab meile edasi kindlaid subjektiivseid kujutluspilte. Kui 18.saj oli muusikute jaoks enesestmõistetav raskuspunkt Viin, siis 1830. aastateks kandus keskus Pariisi. Heliloojate seas tekkis lõhenemine. Tekkisid uus saksa koolkond (Liszt, Wagner) ja traditsioonilisem grupp heliloojaid (Schubert, Schumann, Brahms, Verdi) Romantikud hakkasid rahvakunsti koguma, uurima ja loominguliselt kasutama, sest nad pidasid väga oluliseks nn. kohalikku koloriiti. (legendid, muistendid, eeposed, saagad) Vaba tundeväljenduse nimel hülgasid romantikud klassitsismiaegsed ranged vormiskeemid
· Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. · Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem.
2. Heliloojate uuendused muusikas. Schubert laulud on loomingu tähtsaim osa Tänu tema laululoomingule hakati Lied`i (kammerlaul) suhtuma kui arvestatavasse kontsertzanrisse hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse Võttis klaverimuusikas esimesena kasutusele pealkirjad eksprompt ja muusikaline hetk; tema "lõpetamata süfoonia" on esimene romantiline sümfoonia. Chopin - klaverivirtuoos Poolast esimene instrumentaalballaadide meister, prelüüdi kujundaja, see pole enam eelmäng vaid eraldi muusikateos kasutas loominug poola rahvusmuusikat Chopin tõi poola tantsud kontserdilavale. Liszt - klaverivirtuoos, dirigent Ungarist Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte (teose meloodiate tuletamine esimesest
K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem) Luuakse nn programmilist instrumentaalmuusikat muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süzeega Luuakse uus muusikateose liik sümfooniline poeem mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett, siis 19.saj tantsuks saab valss. Nagu
1792 uuesti viini, tahtis et hadyn hakkaks õpetajaks, aga ta oli liiga vana. Peale seda sai ta muusika õpetajaks koolides. Varsti hakkas kaduma tal kõrvakuulmine. Seetõttu loobus ta oma õpetaja tööst ja muust. Aga kõige suuremad tööd tegi ta kurdina. Ta suhtles läbi kõnevihikute teiste inimestega. Kasvatas ülesse oma vennapoja, ta et abiellunud kunagi. Tema muusiika on kõvasti mõjutatud prantsuse revolutsioonist. Teosed: 1. Orkesrti muusika a. 9 sünfooniat (kõige tuntum on nr.5 ,,saatuse sünfoonia") 2. Kammermuusika a. Klaveri sonaadid (32) a.i. Pateetiline a.ii. Appassoinata a.iii. Kuupaiste sonaat 3. Ooper a. 1 ooper (Fidelio) Rahvuslik ärkamisaeg Näited: · Nt. Kreutzwald · Puskin Boris Godumov · Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" · Dumas ,,musketärid" · Omased on hästi tugevad emotsioonid 19
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
vormiskeemid,tekkisid vabas vormis muusikateosed.Romantilises muusikateoses on loogiliselt arenev sündmustik.Romantikute lemmikzanriks on soololaul.Instrumentaalmuusikas tekkis programmiline muusika s.t.helilooja poolt oli antud teosele sõnaline seletus.Ajastu lemmikzanriks oli soololaul.Suure tähelepanu osaliseks said veel instrumentaalsed tantsuzanrid.Tähtsal kohal olid veel sümfoonilised poeemid,ooper,ballett ja operett. Franz Schubert (1797-1828) See Saksa helilooja elas vaid 31 aastaseks,ent jõudis luua üle 50000 muusikateose.Enamuse tema loomingust moodustasid laulud ja klaveripalad.Kuid ta kirjutas veel ka 19 ooperit ja 9 (8) sümfooniat.Tema viimast sümfooniat nimetatakse ....... sümfooniaks.Tuntumad laulutsüklid olid ,,Ilus möldrihüüe" ja ,,Talvine teekond".Tuntumateks soololauludeks aga ,,Metshaldja" ja ,, Ave Maria" .Scuberti elu oli traagiline ,sest ta tegeles vaid heliloominguga ja see tõttu oli ta maj.olukord kehv.See nõrgendas tema
· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9
Millised muutused toimusid muusikaelus? Meloodia muutus ülilaulvaks, harmoonia muutus keerukamaks hakati kasutama rahvamuusikat orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega. Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde tekkisid konservatooriumid ja muusikakriitika tekkis ka teadlikkus muusikaajaloost, hakati esitama varasemaid teoseid. muusika liikus kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem kuna romantismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. Mida tähendab virtuoosikultus? Too näiteid. Virtuoosikultus on väga meisterliku esitaja imetlemine ja austamine. Tuntumad virtuoosid olid: Nicolo Paganini, Ferenc Liszt ja Frederic Chopin Nimeta ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre. Romantiline ooper-Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumuse
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid
MUUSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Millal oli klassitsismiajastu? 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand *Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert"
RICHARD WAGNER (1813 1883) Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse. Wagner elas 25 aastat paguluses. Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Sveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki. Wagner oli Hitleri lemmikhelilooja. Iisrealis on Wagneri muusika keelatud. Looming Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat
-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.(fantastika, tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann, Brahms, Wagner. Rahvuslikud koolkonnad: Poola (Chopin), Ungari ( Liszt, Kodaly, Bartok), Tšehhi (Dvorak, Smetana), Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida. 4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus
kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Peamised olid tunded, kirg, emotsioonid, romantiline surm, unistuste ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism valitses ka kirjanduses ja kujutavas kunstis. 2. Romantiline soololaul ja Schubert Romantilises laulus taotletakse võimalikult sõna ja muusika ühtsust. Klaver pole enam saatja rollis vaid võrdne lauljaga. Tähendusrikkad eel-, vahe- ja järelmängud.
baasil, mis jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks Ooper 19 sajand oli ooperi ajastu Franz Schubert 1797 1828 · Tema loomingust korraldati ta enda eluajal üksainus avalik konsert, mis toimus mõned kuud enne ta surma. · Ta jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamasti olid need laulud ja klaveripalad. · esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Ferenc Liszt 1811 1886 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublist. Sündis saksa keelt kõnelevaks Ungari piirkonnas. · 1827 aastal eraldus ta oma sõpradest ja tuttavatest ning
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa
) Olid üldiselt positiivse ellusuhtumisega ja Surm kui ,,teine kunigriik" vältisid üleloomulikku Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioon ja Napoleon olid vabaduse inspriratsiooni allikaks) MUUSIKAS: Formaalse struktuuri Kindla helitöö emotsionaalne vajadus distsiplineeritus on kasutoov dikteerib muusika vormi 1.1. AJASTU JAOTUS MUUSIKAS 1800-1830 vararomantism Weberi "Nõidkütt" I rahvusromantiline ooper; Schuberti laulud; 1830 1850 kõrgromantism Juulirevolutsioon Prantsusmaal, Viini asemel keskuseks Pariis: kirjanikud:Hugo, Balzac, Dumas; heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid;
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
OOPER JA OPERETT OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike - kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Tänu renessansile sündis ka ooper. Ooper sai alguse Itaaliast, kus renessanss algas kõige varem ning paistis kõige eredamalt silma. Tingituna oma geograafilisest asendist ja et Itaalia oli kunagise Rooma riigi pärija, sai just Itaalia uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu. Itaalia ooperis kujunes välja kaks suunda. Esiteks tõsine ooper - opera seria , mille tegelasteks olid antiiksed
TAEBLA GÜMNAASIUM Koostaja: Katrin Koppel Klass: XI Õpetaja: Kaja Avila Giuseppe Verdi ja Pjotr Tsaikovski Võrdlev Referaat 24. Mai 2010 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tsaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda. Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
Virtuoosid (Eestis ja välismaal) - Üha enam leviv virtuoosikultus esitas interpreetidele erakordselt kõrgeid tehnilisi nõudmisi ja mõne särava kontserdi esiettekanne võis muusiku teha üleöö kuulsaks terves Euroopas. - Virtuoosikultus oli solisti proovile panek. - Kuulsad virtuoosid Eestis ja välismaal: - Sergei Stadler (Venemaa) - Marcel Johannes Kits (Eesti) - Vladimir Spivakov (Venemaa) Programmiline muusika ja sümfoonia - Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse, et sisu paremini mõista: - pealkirja - kommentaari - pühenduse - Rimski-Korsakov Seherezade Programmiline muusika Rimski Korsakov https://www.youtube.com/watch?v=-Y5Vk9QRAvc Franz Schubert - Ta oli Austria helilooja. - Suurele osale oma instrumentaalloomingust lisas ta
Muusika kordamine Millal oli klassitsismiajastu? – 18.saj II pool – 19.saj I veerand Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli vaimulikust tähtsam Eelistati instrumentaalmuusikat Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema) Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.
Franz Schubet Sündis Viini lähistel, oli 12mes laps, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa, väga varakult õppis selgeks viiuli, klaveri ja vioolamängu. Ta õppis Viini õukonnalauljate koolis. Õppis sealjuures ka kompositsiooni, mõne aja töötas algklassi õpetajana, hiljem vabakutseline helilooja, lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverit, esines väikestele seltskondadele. Looming: 9sümf, kuulsaim neist 1882a loodud ,,Lõpetamata sümfoonia", mille partituur leiti 37a pärast helilooja surma, 2osaline. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaal zanritega. Tuntumad laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul".
Tööleht: heliloojad romantikud võrdlev tabel Helilooja Elu- Sünni-maa Tegevusalad Õpingud Muusik Vokaal- Instrumentaal- Uuendused Muusika aastad alised muusika muusika muusikas üldiseloomustus eeskuju d, mõjutaj ad
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus).
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst.
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
