ning enesekontrolli kaotamist, see moonutab tegelikkust ja muudab isiksust. Paljud psühholoogid peavad romantilist armastust sõltuvuseks. Kui sind vastu armastatakse, on see positiivne sõltuvus. Kuid see võib muutuda kohutavalt negatiivseks sundmõtteks, kui su armastus tagasi lükatakse ja sa ei suuda sellest vabaneda. Lummatud armunul esinevad kolm klassikalist sõltuvuse faasi: tolerants, võõrutus ja tagasilangus. Kõigepealt on armunu rahul, kui armsamat aeg-ajalt näeb, kuid kui sõltuvus suureneb, vajavad nad üha suuremat annust. Kui armsam suhte lõpetab, esinevad armunul kõik tavapärased narkootikumidest võõrutamise märgid, sealhulgas depressioon, nutuhood, ärevus, unetus, isupuudus, ärrituvus ja krooniline üksindus. Nagu kõik sõltlased, kasutavad ka armunud sellises olukorras ebatervislikke, alandavaid ja isegi füüsiliselt ohtlikke meetodeid oma narkootikumi hankimiseks. 3.2 Armuhaigus: tervenemine
V. Hugo Polügaamia on see, kui sul on üks naine üle, monogaamia on sama. O. Wilde Esimene abielu on kujutlusvõime võit mõistuse üle, teine abielu on lootuse võit kogemuse üle. O. Wilde Blondiinidel on lõbusam, aga brünettidel on rohkem aega. M. Smith Mitte armastada tähendab mitte elada või elavana surra. Tundmatu Olla armunud tähendab tõusta iseenesest kõrgemale. O. Wilde Mees võib iga naisega õnnelik olla niikaua, kuni ta teda ei armasta. O. Wilde Ei kirg, ei himu, ei ahvatlus, vaid ainult unistus, ainult igatsus, ainult äratatud aimus, patusem kui kirg, himu ja ahvatlus - see on armastus. S. Kierkegaard Naine on niisama originaalne nagu koopiamasin. L.J. Peter Kui neiu abiellub, vahetab ta paljude meeste tähelepanu ühe mehe ükskõiksuse vastu. H. A. Rowland Naine, kes arvab, et ta on tark, nõuab võrdsust mehega. Naine, kes teab, et ta on tark, seda ei tee. Colette Meestel, kes soovivad nautida abieluõnne, tuleb hoida suu kinni ja
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
