Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- arenenud maad Peamine keel- kreeka keel Rooma võimu all Keisririigi jõukamad alad Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem romaniseerunud, kui idaprovintsid - Romaniseerumine ehk roomapärastumine Lääne- ja Ida-Rooma tekkimine Rooma impeeriumis tekkisid kodusõjad Diocletianus lõpetas riigis kestnud segadused Jagas riigi kahe keisri vahel, üks idaprovintsi valitsejaks teine lääneprovitsi Valitsemist jätkas Constantinus Suur Diocletianus Constantinus Suur Kuulutas välja üldise usuvabaduse Rooma riigis Ristiusust kujunes impeeriumi valitsev religioon 4
sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. Islami ülemvõim 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa
a) Keldid, kes olid just lahti saanud ühest võõrvõimust roomlastest osutasid uutele võõrvallutajatele visa vastupanu, kuid olid siiski sunnitud alistuma. Keldid suruti saare äärealadele, kuhu nende asustus on püsima jäänud tänaseni Wales, Sotimaa, Iirimaa, osa rändas ka saarelt mandrile tagasi Põhja-Prantsusmaale Bretagne'i. Otsi Internetist 3 olulist teadmist viimati mainitud piirkonnas elavate bretoonide kohta tänapäeval. · Bretoonid on romaniseerunud keltide järeltulijad, kes olevat mandrile põgenenud Briti saartel edenevate sakside vägivalla eest umbes poolteist tuhat aastat tagasi. · Nende identiteet on korsiklaste ja baskide kõrval üks selgemini eristuvamaid tänasel Prantsusmaal. · Bretoonikeelset kirjandust on säilinud 14. sajandist, kuid vanim muusikaga seotud ürik on 1839. aastal avaldatud "Barzaz-Breizh" mahukas kogumik rahvalaule ja luulet.
ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. Islami ülemvõim Kaisa Suumann 7 IFI6001 Arvuti töövahendina 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare
Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. [redigeeri] Islami ülemvõim 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest
- Kõigepealt asustasid tänapäeva Prantsusmaa alasid keldid. Nende ala on hiigelsuur - Atlandi ookeanist Musta mereni, nende laienemisele panevad piiri roomlased. neil ei olnud ühtset riiki ning samuti olid nad kirjaoskamatud. Vadlavaks loodususund ja suguharude juhid olid druiidid, kesu preestrid. II saj hakkas keltide ala kahanema kuni lõpuks on neid jäänud vaid Suurbritanniasse. Keltide kohta on Caesar kirjutanud raamatu "Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele. - Frankide esimene kuningas on Chlodovech Merovechi sugukonnast, kellest algab ka Merovingide dünastia. Clodovechi võimu kindlustas katoliiklikus vormis ristiusu vastuvõtmine 5. saj lõpus. Katoliikluse ettekääne lubas Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote
· Roomast nõrgemalt arenenud (vaid Põ- · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus A-s kõrgkultuur) · Kreeka keel · Ladina keel · Jõukaimad alad · Roomapärased linnad (enam · Idapäraste joontega kreekapärane ilme romaniseerunud) · Kreeka keelel põhinev kultuur · Tsivilisatsioon Vahemerest eemal ei · Ladina keel vaid riigivalitsemises ja olnud mõjus: säilis põllumajanduslik õigusemõistmises iseloom · Isiklikku või renditud maad harivad · Latifundiumid orjatööl põhinevad väiketalupojad suurmaavaldused (esialgu toodang
· 5 saj germaanlaste sisseränne. Anglid, saksid, jüüdid ja friisid-Anglo-Saksid · Samal ajal osad keldid rändasid mandrile tagasi Bretagne-sse (Prantsusmaa) · Germaniseerumine Britannias · Keldid ja keldi keel jäi püsima teatud piirile. Iiri keel, gaeli ehk soti keel, mänksi keel, kõmri ehk wales'I keel, korni keel (Cornwallis), bretooni keel (prants.) Bretagne'is · 8 saj esimene viikingite sissetungi laine · 1066 romaniseerunud viiking William Vallutaja Inglismaale · Normannid olid germaniseerunud · 14. Saj inglise õukonnakeeleks prantsuse keel · inglise keel romaani keel ARAABIA! · Araabia poolsaarel · Elanikkond jagunes tegevusalade järgi: o Beduiinid- rändkarja kasvatajad o Fellahid- paiksed (aiandus) · Kasvatati datleid ja kaameleid · Algselt oli Kaaba tempel püha tempel, kus kummardati musta kivi (meteoriit)
saj ema 1.saj p.ma Keelete, kommete ja eluviiside poolest... Tuntumad keldi hõimud: 1) Belgid 2) Akvitaanid 3) Helveedid praegune Sveits 4) Britid briti saartelt Keeleliselt jagunevad keldid kolme rühma: 1) Gallia keeli kõnelevad hõimud 2) Briti keeli - ||- 3) Gaeli keeli - || - 1 saj keskel meie aja järgi roomlased vallutasid Britannia, 61. aastal puhkes Boudicca ülestõus Briti hõimuaristokraatia romaniseerus 5. saj. lahkusid roomlased Britanniast, romaniseerunud britid ei suutnud kaitsta end sotlaste eest, appi kutsuti mõned germaani hõimud. Walesi keel Kõmri Gonoelli poolsaarel Korni keel Bretooni poolsaarel Bretooni keel (Bretagne) Vana-Gaeli keelest - välja kasvanud Iiri keel Soti-Gaeli keel Mani saarel Mänksi keel Vanimad meieni jõudnud kirjalikud ülestähendused keltide ühiskonnakorraldusest ja asjadest 1 saj e.m.a oli keltidel kolm sotsiaalset kihti 1) Druides sõdurid, aristokraadid 2) Milites sõdurid
ladina keelest arenenud keeltega maades oli keel niikuinii elementaarne. Germaani keelt kasutavates maades oli õppimine rohkem arenenud. Õppekavades olid triivium (retoorika, grammatika ja dialektika) ja kvadriivium (muusika, astronoomia, geomeetria, aritmeetrika). Ka näiteks geoloogia fakulteedis oli skolastika väga oluline. Keskaja vältel oli kirjandus ladinakeelne. Pühakute elulood (hagiograafia) olid algul ladinakeelsed, samuti levis ladinakeelne e goliardiline luule (vagandid). Romaniseerunud aladel levis romaanikeelne kirjandus, mis vastandus ladina keelele. Romaan oli alati värsis, proosas ei kirjutatud tookord eriti midagi. Tavaliselt oli tegu assonantsriimiga viimase silbi vokaal kordus kogu aeg, konsonandid polnud nii tähtsad. Värsirida oli kümne- või kaheteistkümnesilbiline (aleksandriim). Trubaduur oli luuletaja, kes lõi lühemate vormidega lüürilisemat luulet. Ta ei kandnud neid ise ette, seda tegi zonglöör. Kiriku silmis oli zonglööri
mungad zeeta majja. IX LOENG – ÜLEMINEKUPERIOOD Rahvasteränne. Impeeriumi poliitilise korra lagunemine, rändhõimude sissetung, paikseks muutumine ja nende ristiusustamine on epohhiloov sündmus nii poliitiliselt kui ka kristlikus võtmes. Kirik liigub põhjapoole. Põhja-Aafrikas ja Hispaanias algab 7. sajandil islam peale tungima ning kirikuprovintse enda võimu alla alistama. Tekivad germaanlikud maakirikud. Itaalia alade kirik muutub üha enam romaniseerunud kirikuks (tekstid, eluviis, teadmine – kirik teeb seda kõike oma huvidest lähtuvalt) – kujuneb arvestaavaks suuruseks, kes hoiab roomalikku identiteeti. Sellega kaasnevad ka ilmaliku võimu mõttes kirikule antavad uued ülesanded. Piiskopid muutuvad riikliku halduse kandjateks. Riiklikud ametkonnad asenduvad kiriklikega. Kirikusse tekib materiaalne rikkus, tõmba germaani hõime ligi. Ka germaanlastel on kirikule üht teist pakkuda – õiguse
Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele. Germaanlaste maha jäetud alad Elbest idas asustati slaavlaste poolt. Germaani, türgi ja iraani hõimud Euroopas II - VI . Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II sajandil võideldi markomannide, kvaadide ja tsatide vastu, III sajandist alates alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid, V sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. VI sajandist langobardid
annaabi.ee 
