6 sajandiga toimus ekspansioon impeeriumiks. Romaniseerimise etapid: Romaniseerimine hõlmas nii poliitilist, majanduslikku kui ka keelelist Rooma riigi laienemist, mis oli aluseks ladina keele levikule. a) Itaalia romaniseerimine (4. - 1. saj. e. Kr.) "latiini sõjad", sõjad Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud) ja etruskidega. 265. a. võit etruskide üle. Liguuria ja Gallia cisalpina 1. saj. e. Kr. b) Vahemere lääneosa romanisatsioon (algab 3. saj. e. Kr.) väga oluline strateegiline piirkond Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga Sõjad Kartaagoga: I puunia sõda (264-241), II puunia sõda (218-201), III puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146). Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik- ') (167), Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120). c) Vahemere idaosa romanisatsioon- seda piirkonda valitses Kreeka (2.-1. saj. e.Kr
Selle kõrval ka pühakute ning märtrite lood, samuti mitmed legendid. Üldjoontes jaguneb keskaegne kirjandus kahte suurde perioodi: 1) sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine 2) arenenud feodalisimi kirjandus. Esimese kestus ei olnu ühtlande, üldiselt loetakse lõpuks 10. sajandit Selle perioodi väärtuslikemaiks kirjanduslikeks mälestusteks on rahvuseeposed. Säilinud on neid põhiliselt ääremaadel kuhu romanisatsioon nii palju ei ulatunud. Järgenva perioodi kirjandus laadilt ning arengult palju keerulisem. Esineb 13. sajandi alguseni. Esines kolme haruna: rahvuslikud sangarlaulud, feodalistlik rüütliromaan ja lüürika, klerikaalne kirjandus. Kõigi kolme haru elemendid sageli põimusid. Rahvuslikus kangelaseeposes leiab tugevaid rüütlikirjanduse sugemeid. Samuti leidub teistes harudes ka vaimuliku kirjanduse elemente. Varaseim ning võimsaim on rahvuskirjandus.
annaabi.ee 
