· Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett- Marie Under "Sinine terrass" · Ood- Kristjan Jaak Peterson "Kuu" · Eleeqia- Anna Haava " Ööbiku surm"
Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Koostas: Rauno Marks Ülevaade 4-osaline romaanisari I osa hakkas ilmuma ajalaehes joonealusena Tervikuna avaldati 1936. aastal Räägib Vabadussõjast ja koolipoiste osast selles Tugineb tegelikult asetleidnule ja Kivikase mälestustele Tegelased Pooldavad iseseisvat Pooldavad punaarmeed: Eestit: § Käsper § Käämer § Tääker § Ahase vend § Mugur § Ahase vanemad §
EEPIKA SUURVORMID EPOPÖA on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole
ei joo inimverd ja tal puuduvad kihvad. Tal on raske olla Bella läheduses, kuna ta januneb tema vere järele ning on samas temasse armunud ning ei taha talle haiget teha. Bella ja Edward on justkui teineteise jaoks loodud nad on hingesugulased. Samas on see Bellale ohtlik, kuna vihmasesse Forksi saabuvad Edwardi pere suurimad vihavaenlased, kes soovivad Cullenite perega asjad selgeks rääkida. ,,Videvik" on romantiline põnevusfilm, mille aluseks on Stephenie Meyeri ülimenukas romaanisari. Peategelased on Kristen Stewart (Bella) ja Robert Pattinson (Edward). Rezissöör: Catherine Hardwicke, Nikki ja Michel Arandano Operaator: Harry Rehe Lavastaja: Catherine Hardwicke Tootja: Summit Entertainment Kestus: 2 tundi ja 2 minutit
Videvik I Koostanud: Annabel 5.b Stephenie Meyerist Stephenie Meyer (sünninimega Stephenie Morgan sündinud 24. detsembril 1973 Hartfordis) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie Meyeri esimene teos oli romaan "Videvik", mis ilmus 2005 aastal. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja romaanisari "Videvik", millele on ilmumas viies osa. Stephenie Meyeri raamatutest on tehtud ka filme. Videviku (I osa) tähtsad tegelased · Isabella Swan (Bella) · Edward Cullen (Vampiir) · Charlie Swan (Bella isa) · Jacob Black (Bella sõber) · Carlisle, Esme, Emmett ja Alice Cullen ning Rosalie ja Jasper Hale (Edwardi perelond) · James, Laurent ja Victoria (Vampiirid) Tegevused raamatus I · Bella kolib Arizonast Forksi oma isa Charlie juurde.Ta teeb seda oma ema
Dursley'dega; Voldemort tappis tema vanemad, kuid Potter pääses armiga otsaees. · Ron Weasley üks Harry parimaid sõpru ning ka tema klassikaaslane Sigatüüka koolis; ta kardab ämblikke; puhtavereline. · Hermione Granger Harry parim sõbranna; tark ja kohusetundlik; tema vanemad on hambaarstidest mugud. · Rubeus Hagrid valvab Sigatüügast; päästis Harry. ,,Harry Potter" on briti kirjaniku J. K. Rowlingu seitsmeosaline romaanisari. Kõik teosed räägivad tavainimeste eest peidetud võlurite ja nõidade maailmast ning selles toimuvast hea ja kurja võitlusest. Peategelane on noor võlur Harry Potter, kes õpib Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti koolis. Selle raamatusarja osasid on 67 keeles ja müüdud ligi 400. miljonit eksemplari.
suri kopsupõletikku . teda austati. õppis juristiks (õigusteadus) aga ei lõpetanud jättis pooleli. Tuglasel polnud keskharidust tal oli niiöelda elukool. Tolstoilus- 1) Kristlik ligimise armastus2) patriarhaalne(vene kiriku pea ) eluviis. 3) isiklik enesetäiustamine 4) kurjale vägivallale mitte vastupanemine . lõi talurahva koolid kuhu kutsus lapsedüõppima (tasuta) kirjutas ka aabitsa. Maasing tegi esimese Aabitsa.Epopöa-Sõda ja rahu . Epopöa-mahukas romaan või romaanisari , mis kujutab tähtsaid ajaloosündmusi, või pikemat ajajärku. vene ja lääne europpa kirjanduses esimene epopöaromaan tegelasi 500 . Prantsuse keel. anton Tsehhov ( 1860-1904) ei kirjutanud romaane . novelle ja näidendeid kirjutas. novell-lühijutt vähe tegelasi.,pinge,ühe süzee liiniga. väikeneinimene-egoistlik mats piiratud silmaringiga .nahahoidja , kõrgemate ees lömitaja , inimväärikuseta inimene . oli ise samasugune aga sai üle sellest. Novell: Paks ja peenike .
arendatakse. Selle muutumine meie meeletus tempos arenevas maailmas on paratamatu, kuid see-eest areneb kirjandus koos meiega ja meie sellega. Praeguse aja kirjandus on üsnagi mitmekesine: kirjutatakse kõigest, sihtteema justkui puudub. Selles hoolimata ei ole see aga alati selline olnud. 20.sajandi Eesti kirjandusteosed olid pigem realistlikud, kirjeldati ajastule omast elu kohati küll naljaga, kuid üsnagi tõelähedaselt. Näiteks on Tammsaare ,,Tõde ja õiguse'' romaanisari üks parimaid näiteid üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud keskaegne Tallinn ja Muinas-Eesti, on erinevus selge. Nii Indrek Hargla ,,Raudrästiku ajast'' kui ka Andrus Kivirähki ,,Rehepapist'' lausa õhkab eestlaslikku tögamist ja huumorit.,,Raudrästiku aeg'' on jutustus 4 mõrvamüsteeriumi lahendamisest ning
"Videvik" Stephenie Meyer Stephenie Meyer on sündinud 24.detsembril 1973 Hartfordis ja ta on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja Romaanisari "Videvik". Tegevus toimub põhiliselt Forksis, kui Isabella "Bella" Swan kolib raamatu alguses Arizonast oma isa Charlie juurde. Bella ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema teeb see õnnetuks kui ta ei saa oma mehega olla ja nii ta otsustas teha otsuse, et kolida isa juurde. Kuna Bella jaoks oli ta ema nagu parim sõbranna, siis ta tegi seda tema pärast, et ta oleks õnnelik. Bella saab oma isaga hästi
Siiamaani paeluvad need müütilised olendid inimesi, sest ka kõige realistlikumad inimesed tunnevad enamast huvi nende vastu. Libahundi olemasolu jääb alatiseks küsitavaks. Vampiirist erineb libahunt aga sellepoolest, et tema kujutamine on usutavam kui vampiiri. Kindlasti annab sellele palju juurde ka fakt, et Eesti rahvapärimuses libahunti palju kohtab. Seega tundub jutt libaloomast loomulikum. 21. sajandil on maailmakirjanduses tuntuks saanud aga Stephenie Meyeri romaanisari, kus on vampiir ja libahunt koos hoopiski teosesse sätitud. Romaanis on tänapäeva maailm oskuslikult seotud rahva usunditest pärit loomadega. Läbiv on armastuse teema, mis on erinevatel aegadel seotud kord vampiiriga, kord libahundiga. Seetõttu on teos eriti populaarseks saanud teismeeas tüdrukute seas. Libahunti võidakse kirjanduses hästi ära kasutada ka selleks, et edasi anda mingisugust mõtet. Näiteks August Kitzbergi teoses ,,Libahunt” sümboliseerib
elusaatusi Kujutatud Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi neljandal veerandil kuni 20. sajandi kolmekümnendate lõpuni Peateos "Tõde ja õigus" Esimene jagu võitlus maaga Teine jagu võitlus jumalaga Kolmas jagu võitlus ühiskonnaga Neljas jagu võitlus iseendaga Viies jagu alistumine ehk resignatsioon Mis on epopöa? Epopöa antiikkirjanduses on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" IV. Tammsaare talumuuseum (siin toimuvad ka romaani talu, Vargamäe, sündmused) Fotosid Tammsaare talumuuseumist "Tõde ja õigus" on tõlgitud mitmetesse keelstesse: vene, läti, saksa, prantsuse ja tsehhi Tammsaare muuseum on Tallinnas Kadriorus, sünnipaigas ja Kaukaasias, ausammas Albus (1936) ja Tallinnas südalinnas (1978) ning Kadriorus Kirjanik on koha leidnud margil... ... rahatähel ...vahakujuna muuseumis
Looming Zola esimene naturalistlik romaan oli ,,Therese Raquin". See oli eelmistest naturalistlikustest romaanidest palju ,,teaduslikum" ja järjekindlam. Selle raamatu tegelased moodustavad traditsiooniline kolmnurga, mees, naine ja tema armuke. Naine ja armuke tapavad mehe ära ning süümepiinades tapavad nad endidki. Raamat kutsus esile viha ja kriitikat. 1868 visandas ta oma elutöö plaani ning pidi valmima romaanisari, mis hõlmab kõiki sotsiaalseid kihte Teises kuningriigis. Ta asus ajastut uurima ning seadis esiplaanile pärilikkuse ning tulemuseks oli perekonnakroonika ajastu ja sotsiaalsete tingimuste taustal. Romaanisarja pealkirjaks sai ,,Rougon- Macquart'id" Zola plaanist ei jäänud ühtegi teost puudu. Ajavahemikus 1871-1893 avaldas ta 20 romaani. Näiteks ,,Saak", ,,Nana", ,,Elurõõm" jt. Zola kirjutas vankumatu järjekindlusega, iga aasta üks romaan
Otsib erinevatest aegadest midagi üldinimlikku. Suhtub lugejasse kui intelligentsesse olevusse. Omane teatud melanhoolia, aga ka peenetundeline huumor. Mõjutused A.H Tammsaare, Jannsen, Luts. Piibel. Antiik ja ladina keel, Hesse ,,Stepihunt" ja Kafka ,,Protsess" Viirlaid Avaldanud 7 luulekogu. Kirjutanud 11 romaani. I romaan jutustab 1944 aastast- selle järg ,,Ristideta hauad" (vangla, metsavendlus, piinamine, põgenemiskatsed. Romaanisari ohvitser Eerik Hormist: vangilaager, metsavend, küüditamine, Läände pääsemine. 1980. ,,Märgitud" Kirjutanud novelle. Võrreldud Hemingwayga: viha, valu. Korduvalt auhinnatud. 1997 loobus riiklikust autasust- pettunud Eesti Vabariigis. Uibopuu Alustas Eestis jutustused, novellid. Edukamad romaanid: 1948 ,,Keegi ei kuule meid"/ Eestis 1992. Baaside leping, okupatsioon, ,,valimised" , sakslased Saksamaale, arreteerimine, küüditamine, poliitilised mõrvad
[http://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChholoogiline_romaan 18.10.12] Mahu järgi Lühiromaan – Lühike romaan, mahult jutustusega võrreldav romaani tunnusjoontega proosateos. Näiteks Enn Vetemaa (1936) „Monument” (1965). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Epopöa – antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) „Tõde ja õigus” I–V (1926–33). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Jõgiromaan – Jõgiromaan on romaaniseeria, milles iga üksikteos on omaette tervik ning samal ajal seotud ühiste tegelaste, teema või kujutatava ajastu kaudu. Jõgiromaane hakati kirjutama 19. sajandil
"Noorkuu" Stephenie Meyeri Stephenie Meyeri Stephenie Meyeri esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja romaanisari "Videvik". Autorist Meyer kasvas üles Arizonas kuuelapselises perekonnas. Ta lõpetas seal keskkooli ja astus Brigham Youngi ülikooli Utah's, mille lõpetas bakalaureusena inglise kirjanduses. Tegevusaeg Romaani tegevustik toimub peamiselt tänapäeval Washingtoni osariigi väikses Forksi linnas. Inimeste käitumine ja riietus on omane tänapäevasele. Kuid romaani tekst viib ka tagasi minevikku, lausa aastasse 1918. Kõrval- ja peategelastest
laienenud ka mitme inimese kõnele. 7. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 8. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi 9. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. 10. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 11. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad 12. Följeton - pilkejutt, veste. 13. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides
Rõhutab pärilikkust (kaldumus alkoholismile jm). Tänu sellele teosele läks tal hästi. Pälvis kuulsuse, abiellus, leidis järgijaid, elas jõukalt. Töötas välja naturalismi kui meetodi. Avaldas artikleid ja artikliseeriaid sellest. Naturalismiteooria eeldab asjade objektiivset kujutamist, mis eeldab uurimistööd ja eksperimenti ning kirjaniku samastumist teadlasega. Inimese kirgede ja intellekti kirjeldamiseks teaduslik meetod. Kirjaniku silm kui fotoaparaadi objektiiv. · Romaanisari "Kolm linna". · Romaanisari "Neli evangeeliumi". Need olid ühiskondlikest probleemidest. Zola uskus tõe võidusse, inimkonna arengusse tõe ja õigluse poole. Zola osales ka poliitikas. See tõi talle probleeme. Ta põgenes Inglismaale. Surma põhjused pole päris selged, võis olla seotud poliitilise juhtumiga. Zola jagas positivistide seisukohta, et inimene sõltub ümbritsevast keskkonnast. Pärilikkus (+ keskkond) mõjutavad palju inimese intellekti
tema keevalise iseloomu ja alkoholilembuse tõttu. Villu sattus kakluse tõttu vanglasse ja kaotas purjus peaga kive lõhates osa sõrmedest. Anna kutsub teda oma tallu, teeb abieluettepaneku. Villul on ka lihtsa külatüdruku,Eeviga, laps, kuid ta armastab Annat. Uhkus ei luba tal sandina Kõrbojale minna ning ta laseb end maha. Anna bõtab Villu poja ja Eevi Kõrbojale elama. Tammsaare suurteos on epopöa "Tõde ja õigus" (1926-1933).Romaanisari koosneb viiest osast ja kujutab eestlaste koondportreed ja inimese elu võitlusi ja tõeotsinguid. Tegevus toimub 1870-1930ndate algus. Eeskujuks on F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" I osa kujutab Indreku isa tulekut Vargamäe tallu. Keskne on Andrese konflikt naabri Pearuga, mis tuleneb nende erinevast elufilosoofiast ja Pearu rivaalitsemisest. Andres: õiglus, tõde, töö. Pearu: Nali, võit. Kujutab levinud eestlaslikke omadusi, nt jonnakus,
5. “Naerev mees” - William SHAKESPEARE 1. tragöödia “Hamlet” - 2. tragöödia “Romeo ja Julia” - Traagiline keelatud armastus, vaenutsevad perekonnad lepivad ära alles pärast noorte surma. Émile ZOLA 1. romaan “Nana” - Nana mängis meestega ja tegi nad hulluks. Tema tõus tänavalt klassiühiskonna kõrgeimatesse kihtidesse Prantsuse teise impeeriumi ajal. Manipuleerimine, materialism, ahnus. Anton Hansen TAMMSAARE 1. romaanisari “Tõde ja õigus” - Võitlus maa, jumalaga jne. Lev TOLSTOI 1. romaan “Anna Karenina” - Hukkamõistev ühiskond, milles Anna elas. Ta elu kaotas mõtte, kuna ei saanud elada armastatuga koos ja pidi taluma halvustavaid pilke. Tema abikaasa ei muretsenudki niivõrd selle üle, et naine kedagi teist armastab, vaid kuidas juhtunu valguses oma mainet säilitada. Tõstatab tõeliste eluväärtuste küsimuse. Anton TŠEHHOV novellid 1
jne.),vaid üksnes see mis on puudutanud tegelase sisemust,kujundanud tema intiimteadust. Otsitakse ja taasluuakse läbielatud aega.Emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu meelelised aistingud,lõhn,maitse,nähtud ese,läbielatud olukord. Need äratavad terve pildi minevikust. Romaanil on algus ja lõpp, kõik vahepealne on emotsionaalse mälu abil taasloodud minevik. Marcel Proust->(1871-1922) Pariis. ,,Kaotatud aega otsimas" mitmeköiteline romaanisari. Virginia Woolf-> (1882-1941) Inglismaa. ,,Kew Gardens" Maagiline realism-> Tekkis Ladina-Ameerika maades. Vastandub kaks kihti: rikas ja haritud kõrgseltskond ning ebausklik kohalik kogukond. Reaalse ajaloolise tegelikkuse läbipõimumine fantastiliste ja üleloomulike kujunditega. Gabriel García Márquez-> Hispaania ,,Kadunud aja meri"- ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees" Filosoofilis-Ideoloogiline romaan-> tekkis 19. sajandi teisel poolel. Teostes püütakse
Rõhutatud tähelepanu pöörati luuletuse kujundi kvaliteedile. Imažistid püüdlesid luulekujundi konkreetsusele ja elavusele, täpsele ja ilmekale väljendusele; nad tõstsid esile lühikest luuletust ja vältisid teadlikult süžeelis-jutustuslikku alget luules; väljenduslaad oli valdavalt (riimita) vabavärss. 12. Mitmest osast koosneb Marcel Prousti peateos, mis on selle pealkiri ja mis aastal see ilmus Marcel Prousti ulatuslik romaanisari „Kadunud aega otsimas” ilmus aastatel 1913–1927 ja koosneb seitsmest osast: „Swanni poolel” (1913), „Noorte õitsvate neidude varjus” (1919), „Guermantes'i pool” (1920–1921), „Soodom ja Gomorra” (1921–1922), „Naisvang” (1923), „Kadunud Albertine” (1925) ja „Taasleitud aeg” (1927). Viimased kolm osa ilmusid postuumselt. 13. Nimetage kaks Italo Calvino raamatut. Millised olid tema suuremad teened kirjanikuna
*Sardiinia (114) - saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia Ptk IV-V *Früügia (118) - vanaaja maakond ja *Vöör (Lk 120) laeva eesosa riik Väike-Aasia loodeosas. *Joonia (118) - Vana-Kreeka piirkond, mis hõlmas Väike-Aasia lääneranniku keskosa ning selle läheduses paiknevaid saari. Ptk VI-VIII *Epopöa (132) - pikemat ajajärku v *Baldahhiin (142) ehisvari voodi, trooni ajaloolisi suursündmusi käsitlev eepos, vm kohal romaan, romaanisari, film *Konsul (142) riigi ja selle kodanike *Pööbel (134) lihtrahvas huvide kaitsja välisriigis; kõrgem *Aatrium (141) Rooma elamu võimukandja Vana-Roomas ja keskaja pearuum; sammaskäiguga ümbritsetud Euroopas siseõu *Leegion (143) - väeüksus Vana-Roomas Ptk IX-XI *Presbüter (151) koguduse vanem või *Io ( (163) vanakreeka jõejumal
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
Tammsaare omapäraseima loomingu hulka kuulub ka tema viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare kõrval oli üheks omalaadseimaks kirjameheks August Gailit. Gailiti kõige küpsemaks tööks võiks pidada saareromaani "Karge meri", aga ka romaane "Isade maa" ja "Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid". Proosakirjanduses oli eriti populaarne August Mälk rannaromaanidega "Õitsev meri", "Taeva palge all" ja "Hea sadam". Novellisti ja kriitikuna oli tuntuks saanud Friedebert Tuglas, kes kirjutas mälestusainelise teose "Väike Illimar". Oskar Luts kirjutas lisaks
laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". 12. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Tõde ja õigus I-V. Vt ka romaan. 13. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 14. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad
20.sajandi loomingust oluline Knut Hamsun, mängib maapoeetika kujunemisel olulist rolli. Ka sotsiaalse ebavõrdsuse temaatika, psühholoogiline ja sotsiaalne kiht omavahel põimunud. Tammsaare stiil on pikk, keerukas, paradoksaalne. Mingil määral rahvalik autor. Võimas oskus sünteesida nt püshholoogilist ja sotsiaalset plaani, neid sulatada ja erinevaid süzeeliine kokku panna. Ma armastasin sakslast õnnetu armastuslugu, sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud. 6. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika kese. Olulisim proosateos Tammsaare loomingus, samuti läbi 20.saj olnud esiplaanil. Kriitika oli vastuoluline, 5.osa saabudes oli saavutatud klassikustaatus. I osa teemaks võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV osa puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega, V osa tähistab resignatsiooni. Avardatud iga lapsepõlve mure, rõõm ja hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule. Kohane ka saatuslik motiiv
laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". 12. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Tõde ja õigus I-V. Vt ka romaan. 13. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 14. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad
Kadunud on tõe ja õiguse panoraamsus, jäänud on kaga illusoorne lunastusotsing. "Ma armastasin sakslast" on stiililt väga erinev, esmakordselt minajutustus ja pihtimuslik päevikuvorm. Keskmes kahe noore inimese vaheline armastus. T looming muutub aja edasi minnes üha pessimistlikumaks, üha rohkem kibestumist inimliku pimeduse pärast. "Põrgupõhja uus vanapagan" on satiiriline allegooria. Lunastuse mõiste tühjendatakse igasugusest tähendusest. 7. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika keskpunkt. Tammsaare süvenemine Dostojevski loomingusse peegeldub just neis teostes. Ta on talupojaelu epopöa, üldistav läbilõige Eesti ühiskonnast ja selle arengust, Andrese ja Indreku arenguromaan. Ta on lugu inimese neljast võitlusest, võitlusest maa, jumala, ühiskonna, iseenda ja oma eluõnnega ja järgnevast resignatsioonist. Lugu inimese
Kõrgelt hindavad taanlased oma kahte sügavmõttelist hingeeluanalüüsivat romaanikirjanikku- Knud Hjortö't (1869- 1931) ja Harald Kidde't (1878-1918). Jens Anker Larsen (1874-1957)- uusmüstilise suuna algataja taani kirjanduses, omandas nime teosoofilise romaaniga ,,Tarkadekivi" 1923, millele on järgnenud hiljem teosed ,,Marta ja Maria", ,,Taevasse kasvav kogudus" ja ,,Joovastus" (1930). Naiskirjanikud: Kultuurilooliste romaanide kirjutaja Gyrthe Lemche (5-köiteline romaanisari taani kaubandusringkondade elsut ,,Edward-kink". Südamlik jutustaja Ingeborg Maria Sick, naishinge avaja Karin Michaelis-Stangeland ja Marie Bergendahl. Ühe erineva rühma moodustavad kitsamalt kodumaa rahvaelu kujutavad, kodukunsti edutavad kirjanikud, nagu Knud Rasmussen, Jeppe Aakjaer- ,,Talupoja poeg", ,,Takurõivais rahvas", ,,Viha lapsed" jt ja tema Jyllandi-ainelised luuletused. Lisaks ka Jyllandi vaimuliku Jakob Knudsen'i (1858-1917) kodukohaga seotud looming ,,Vana pastor" 1899 jt
Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub
Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö, see esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. (3) novell (short story vms) - Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt, zanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. 1. epopöa antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Praegusajal mitmeosaline romaanisari. (AHT - T&Õ) 2. novellett novelli pisem õde (või vend :) 3. miniatuur - lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm, mida iseloomustab rõhutatult lüüriline meeleolu. 4. laast 5. lüürika proosavormid etc (b) eepikas (1) eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost
see esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline novell (short story vms) - novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt, zanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio epopöa antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem, praegusel ajal mitmeosaline romaanisari novellett novelli pisem õde (või vend :)) miniatuur - lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm, mida iseloomustab rõhutatult lüüriline meeleolu eepikas: eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes, nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost ja proosavormid, lisaks lüürika proosavormid (nt värssormaan, poeem ja ballaad) 19
Kirjutas haiglaseid armastuslugusid, haigus põimib sisse (nt Kõrboja peremees Villu oli pime). Maa poetiseerija, tuleb eriti välja Kõrboja peremehes. Oluline maa ja inimese suhe, armastuslugu. Iseloomulik isade ja laste teema, eriti isa ning poja suhe. Omased pikad ja keerutavad laused, on küll rahvakeelne, kuid tegeleased kipuvad filosoofiliselt rääkima. Talupoegliku kultuuri vahendaja. Tõde ja õigus romaanisari, kus iga romaan on iseseisvalt loetav, kuid nad moodustavad ühtse terviku, need on tervikuks sünteesitud. Tammsaarele endale ei istu kriitikute tõlgendused ning tõlgendas ise: I osa teemaks võitlus maaga, II võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV võitlus iseendaga ja õnne püüdega, V märgib resignatsioon. Kõige selgem seos on I ja V osa vahel. Algab tegevus Vargamäel, siis kolib tegevus linna ning lõpuks tuleb tagasi maale Vargamäele
romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935), kus kasutab minajutustust ja päevikuvormi. Tammsaare muutub pessimistlikumaks ja ,,Ma armastasin sakslast" lõppeb väljapääsmatusega. Näidenditest ilmus veel ,,Kuningal on külm" (1936). Tammsaare viimaseks romaaniks oli ,,Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), kus tühjendatakse lunastuse mõiste. Tammsaare on olnud üks olulisemaid figuure eesti talu- ja maatöökultuse kujundamises. 7. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika kese. Tammsaare on ,,Tõe ja õigusega" loonud eestluse müüdi sellega, et Vargamäe kujutab eesti päriskodu ja eestlase enda sisemist vastuolu ning Andrest kujutatakse kui õige eesti mehe stereotüüpi. Esimene ja viies osa moodustavad talupoja epopöa, andes üldistava läbilõike Eesti ühiskonnast ja selle arengust. Tõde ja õigust võib pidada ka Andrese ja Indreku arenguromaaniks. ,,Tõde ja õigus" on mitme tähendusega romaan
Tammsaare omapäraseima loomingu hulka kuulub ka tema viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare kõrval oli üheks omalaadseimaks kirjameheks August Gailit. Gailiti kõige küpsemaks tööks võiks pidada saareromaani "Karge meri", aga ka romaane "Isade maa" ja "Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid". Proosakirjanduses oli eriti populaarne August Mälk rannaromaanidega "Õitsev meri", "Taeva palge all" ja "Hea sadam". Novellisti ja kriitikuna oli tuntuks saanud Friedebert Tuglas, kes kirjutas mälestusainelise teose "Väike Illimar".
õnnepüüdega ning V tähistab resignatsiooni. II osa on kooliromaani eritüüp. „Tõde ja õigus“ saab endale ajalookirjutise ambitsiooni – tähistab ka ajalugu. „Ma armastasin sakslast“ on õnnetu armastuslugu, kus sotsiaalsed suhted on ajaloos ümber mängitud. Tammsaare kasutab mina-vormi. „Kuningal on külm“ tekstid on vähem realistlikud kui eelnevatel teostel. 7. Romaanisari „Tõde ja õigus” kui eesti proosaklassika kese 1) Raamatusari on talupojaelu epopöa, üldistav läbilõige Eesti ühiskonnast ja selle arengust, Andrese ja Indreku arenguromaan. See on lugu inimese neljast võitlusest: võitlus maa, jumala, ühiskonna, iseenda ja oma eluõnnega – ja järgnevast resignatsioonist. Lugu inimese algamisest mullakamara juurest ja pidevast kaugenemist sellest “kultuuri” arenemist mööda
On pingestatud armastusromaan. Peategelane on noor naisterahvas, kes läheb inglise keele õpetajaks. Tegevus toimub sügisest kevadesse (ühe õppeaasta jooksul). Romaan on eriline, sest tegemist on romaaniga, mis kirjutatud mina vormis. Mats Traat kehastub nagu naiseks ümber ja kirjutab naise vaatvinklist romaani. INger armub oma kolleegi, kuid armastus jääb tulevikuta. Räägib Ingeri armastuse ootusest. Tänapäeval on ta võtnud endale suure ül. Ta on asunud kirjutama nn jõgiromaani -romaanisari, mis koosneb erinevatest romaanidest, milles on sarnased tegelased. "Minge üles mägedele" On jõgiromaan. Palanumäe talu ühendab. Palanumäetsükkel. Praegu on jäänud maaelu kirjeldamise juurde. Romaanide tsükkel on suurel määral murdekeeles, sest on ise Lõuna-Eestist pärit. Püüab eestluse olemust otsida maaelust. Jaan Kross (1920 2007) Enim tuntud Eesti autor maailmas. Oleks pidanud saama Nobeli preemia, aga suri enne ära. (Veel oleks pidanud saama Under ja Jaan Kaplinski)
"Üksi rändan" (1985) räägib noormehest, kelle vanemad on küüditatud ja kes peab juba 17-aastaselt ise hakkama saama. Ta leiab töökoha ja asub elama ühiselamusse, kus koos kirev seltskond. Selle järg kannab pealkirja "Kodu on ilus", tegevus on jõudnud taasiseseisvumisaega. 1979 ilmus lühiromaan "Puud olid, puud olid hellad velled", mis räägib eesti talurahvast 19. sajandi keskel, juttu on ka väljarändamisest. Sellega saab alguse eesti talurahva elu kujutav romaanisari, nn Palanumäe-tsükkel, selle poolest võib Traati ka Tammsaarega võrrelda. Palanumäe kirjeldamisel on arusaadav, et jutt käib Otepää ümbrusest. Sarja romaanid: «Minge üles mägedele» esimene raamat ilmus 1988, 1994 järgnes teine raamat. Neli järgmist jagu on ilmunud kõik omaette raamatutena: «Peremees võtab naise» (1997), «Muld lõhnab» (1999), «Valge lind» (2000) ja «Haamri all» (2002).
elule. Samasugust kujutamisvõtet on kasutanud Edgar Lee Masters (1869 1950) epitaafide kogus "Spoon Riveri antoloogia". epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Näiteks: sinkjas taevas, rõhuv vaikus. epopöa antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Tõde ja õigus" IV. Vt ka romaan. essee mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. Zanrina paikneb essee ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahepeal. Essee sünd seostub antiikkultuuriga, zanr iseseisvus renessansi ajal (Michel de Montaigne (15331592) "Esseed")
Ei pea padueesti asja teadma, et tekstid avanema hakkaks. Krossi klassikaline järk on 70-80ndatel aastatel, tinglikult aastani 87, kuigi piiritõmbamine on natuke segane. See on periood, mis Krossile kindlustab klassiku kuulsuse. Kohaliku tähtsusega kirjanik 60ndatel, proosa toob kaasa midagi enamat. Aastal 70 ilmuvad ühel ajal "Kolme katku vahel" ja "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" esimene saan filmistsenaariumi ja siis romaanisari. Peateosed: "Kolme katku vahel" mahu poolest peateoseks, petegelaseks 16. sajandil kroonika kirjutaja Russow, Krossi meelest Russow eesti päritolu, mis ei ole päriselt tõestatud ega välistatud. Selge, et Russowit hakatakse tänu Krossile rohkem omaks tõlgendama. Russow on alt üles liikuv tegelane. Algusest peale on näha oluline asi, nimelt see, et Krossile läheb Tallinn väga korda, eriti vana ajalooline Tallinn
“Läänemere isandad”, “Ümera jõel”, “Nimed marmortahvlil” – isamaalised teosed. Tähistati Eesti Raamat 400 (1335 katekismus). Hakati välja andma riigivanema kirjandusauhinda. I preemia sai 1934 Tammsaare “Tõe ja õiguse” eest. 1940 preemia sai ka Tammsaare “Põrgupõhja uue vanapagana” eest. August Mälgule kingiti riigivanema talu kirjanduslike saavutuste, eestimaalisuse eest. 1930ndatel trükiti ohtralt raamatuid: Nobeli kirjandus, entsüklopeediad, Põhjamaade romaanisari, alustati uute vaimuajakirjadega (Varamu–võimumeelne ajakiri Visnapuu juhtimisel; Akadeemia – Varamu-vastane). Jätkub romaani võidukäik: ajalooromaan. August Mälk oma rännuromaanidega. Hugo Raudsepp – näidendid kutselistes ja amatöörteatrites “Neetud talu”, “Vedelvorst”. 1930ndate lõpul ilmub üks ühisalbum “Arbujad”. Sinna oli koondatud toona Tartus õppivate/tegutsevate noorte luuletajate/vaimuinimeste (U.Masing, H.Talvik, B.Alver, A.Sang, K.Merilaas, B.Kangro, P
annaabi.ee 
