KIRJANDUSLIK PORTREE Sofi Oksanen (sünninimi Sofi-Elina Oksanen ) 7. jaanuar 1977 (39-aastane) ELUKÄIK. Sofie Oksanen on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad" kui ka kõigepealt näidendi ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus" ning nende järg "Kui tuvid kadusid" räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata.Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena. LOOMING. ``Kõige taga oli hirm´´ 2009, ´´Stalini lehmad´´2003, ``Kui tuvid kadusid´´ 2012, ``Puhastus´´ 2008. Viimase raamatu järgi on ka koostatud film. AUTASUD. Põhjamaad Nõukogu kirjandusauhind KÕIK INIMESED ON ERILISED
tunnete sügavusest ning sõltuvusest. Filmis aga ei tule see nii hästi välja. Filmis pole aru saada kuidas Bella tegelikult on hakanud Jacobit armastama, ning kui valusalt elas ta üle lahkuminekut. Filmis saab sellest aru kui vaid sügavast armastusest, raamatut lugedes aga mõistab, et Bella kardab, et unustab Edwardi ja selle, et maailmas on vampiirid. Ta kardab, et hiljem meelde tuletades tundub see lihtsal mõne unenäona, mitte tegelikkusena. Seega filmi vaadates tundub see lihtsalt romaanina, raamatut lugedes aga hakatakse kaasa tunda ning elama läbi neid samu südamevalusi mida kannatab ka peategelane. Kuna raamat oli pikk, tegevusi oli palju mis üksteisest sõltusid, pidid filmitegijad raamatu süžeed natuke muutma, mis võibolla tõsiseid raamatu fänne ehk häiris. Kuigi nii novelli esimene osa kui ka teine osa on kinodes edetabelites pikalt esimestel kohtadel püsinud, on filmi kriitikud üsnagi skeptiliselt sellele lähenenud. Filmi ja raamat on sobilik igale eale
kõrile, teine torkas talle noa sügavale südamesse ja keeras seal kaks korda ringi." ,,Protsess" ilmus alles pärast Kafka surma. Käsitsi kirjutatud manuskriptil ei olnud pealkirja. Ta oli 1914.aastal tööga alustanud ja kirjutanud kiiresti alguse ning lõpu. Vahepealsete peatükkidega nägi Kafka vaeva ja projekt seiskus, pool aastat hiljem Kafka loobus. 1920.aastal võttis Max Brod käsikirja fragmendid enda kätte hoiule ja pani kokku teksti, mis 1925.aastal ilmus esimest korda romaanina. ,,Protsessi" on püütud määratleda mitmeti: kas allegooriana indiviidist bürokraatia anonüümses masinavärgis või usufilosoofilise uurimusena süüst ja karistusest. Kafka tegelased tapetakse sõnatult kõrgemate võimude käe läbi, kes tunnevad ainult seadust, mitte armu. Kafka ise leidis oma romaanist ka huumorit. Mõnikord luges ta sõpradele sellest katkendeid ette. Ta olevat sealjuures valjusti naernud. ,,Kafka on kirjanik, kes väljendab meie sajandit kõige selgemini
Sultan Saladin on tuntud, kui suuremeelne ja vapper vaenlane. Minu arvamus "Talisman" on raamat, mille ühekordsest lugemisest mulle piisas, kuigi selleks et raamatut paremini mõista, tuleks seda mitu korda lugeda. Kuigi tegelased on omamoodi huvitavad, jäi sisu poole pealt minu arvates midagi puudu. Mulle meeldis see, et ajaloolisi fakte ja isikuid anti edasi ilukirjandusliku romaanina. Kasutatud kirjandus W.Scott ,,Talisman" http://en.wikipedia.org/wiki/Walter_Scott http://miksike.ee/docs/referaadid/walterscott.htm
Ta tunneb ennast linnas võõrana ning ei pea õigeks, et teda Oranis kinni hoitakse. Kui Rambertil avaneb lõpuks võimalus linnast lahkuda, ütleb ta ära ning soovib hoopis Rieux’ aidata ning alustab tööd karantiini hoonete juhatajana, sest tema sõnul kuulub ta nüüd peale pikki kuid linna osaks ning peab lahkumist häbiväärseks. 5. Milles seisneb Sinu arvates selle teose modernsus, mis iseloomustab seda kui 20. sajandi teost? , Camus „Katk“ tundus minu jaoks klassikalise romaanina, milles oli palju modernistlikke jooni. Camus kirjutas filosoofiliselt ning modernromaanile omasena tundus kohati, et ei juhtu mitte midagi. Minu arvates oli autor rohkem rõhku pannud selle, et kuidas jutustada, mitte mida jutustada. 6. Mida erilist/omapärast selles teoses leidus? Autori sõnaline väljendusrikkus on suurepärane. Teoses on mitmeid mõtlemapanevaid tsitaate ja osavalt sõnastatud lauseid, mis tegid raamatust võrratu lugemiselamuse. Raamatule on
saksa rahvaraamatute vahendusel, nagu W. Nedatzi 1843. aastal tõlgitud ,,Griseldis" ja ,,Markgraf Walter", mille algallikaks oli 14. saj lõpust pärineva itaalia kirjaniku Giovanni Boccaccio teose ,,Dekameroni" viimane novell. 1850. a B. Gildenmannilt pärinev ,,Kannatlikko Helena luggu" on samuti lühendatud tõlge prantsuse algupäraga saksa rahvaraamatust ,,Die schöne Helene von Konstantinope"l. Saksa rahvaraamatu kaudu jõudsid Eestisse ka inglise kirjaniku D. Defoe 1719. a romaanina ilmunud Robinsoni seiklused, tõlge Pärnu kooliõpetajalt H. G. Lorenzonnilt: 1842. a ,,Norema Robinsoni ello ja juhtumised ühhe tühja sare peal". 1840. aastatel läks ilukirjandusliku raamatu tegemine peaaegu täielikult eestlastest autorite- tõlkijate kätte. Kuigi suurem osa ilmunud teostest olid ikka veel mugandatud tõlked saksa rahvaraamatust, ilmus ka kirjanduslukku läinud trükiseid. Faehlmanni ettepanekul tõlkis ja eestipärastas Kreutzwald J. H. D
1939 nägemine halvenes järsult. Arstid diagnoosisid tal hüpertoonilise nefroskleroosi. 1940 Veebruaris dikteeris "Meistri ja Margarita" viimased parandused. 10.märtsil suri. "MEISTER JA MARGARITA" Esimesed ideed pani B. kirja 1928.a. Juba siis arvati, et selline teos ei saa ilmuda. Romaani valmimine kestis 12 a ja säilinud on 7 käsikirjavarianti. Kirjanik ise määratles seda fantastilise romaanina. 1939.a romaanile epiloogi lisamine tähendas lõplikku loobumist lootusest, et "Meister ja Margarita" kirjaniku eluajal ilmub. Sellega adresseeris B. oma romaani tuleviku lugejale. Põhjalikku eeltööd tehes süvenes B. müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Romaani-Pilatus kannatab oma süüteo pärast palju sügavamalt kui tema prototüüp, ta ei saa hingepiinadest kunagi lahti. Jesua on aga B-l eelkõige
Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 Minu töö on lühiülevaade kirjanik Walter Scotti elust ja loomingust ning teosest ,,Talisman''. .....................................................................................................................................................2 1. Walter Scotti elu ja looming...................................................................................................3 2. Lühiülevaade teosest ,,Talisman''...........................................................................................3 2.1 Teose probleemistik..........................................................................................................4 3. Autori peaidee.........................................................................................................................4 4. Tegelased...............
Umbes samal ajal pöördus ta tagasi kalvinismi. 1756. aastal asus ta elama väikesesse maamajja Montmorencysse Pariisist põhja pool, mille oli tema käsutusse andnud tema soosik ja armsam proua d'Epinay. Pärast suhete katkestamist tema ja kõigi oma sõpradega asus ta poolteist aastat hiljem elama Montmorency pargi serval olevasse aiamajja. Järgnevatel üksinduses veedetud aastatega lõpetas ta oma peateosed, kiriromaani ,,Julie ehk Uus Heloise", ,,Töö Ühiskondlikust lepingust" ja romaanina mõeldud pedagoogikaõpiku ,,Emile ehk kasvatusest". Kui tsensuur keelas mõlemad viimati mainitud raamatud, siis põgenes Rousseau algul Sveitsi, hiljem Inglismaale. Alates 1770. aastast elas ta taas Pariisis ja kirjutas oma autobiograafiat ,,Pihtimused", mis ilmus 1778. aastal postuumselt. Rousseau suri 2. juulil 1778 Pariisi lähedal Ermenonville'is. 3 Teosed Essee ,,Arutlus teadustest ja kunstidest" 1750
prototüübiga, päevikuid. Nähtavasti kasutas ta aga ka inglise meresõitja, admirali, kirjaniku ning ajaloolase sir Walter Raleigh't raamatut ,,Guajaana avastamine". Londoni kirjastajad lükkasid käsikirja üksmeelselt tagasi. Käsikirja võttis lõpuks vastu kirjastaja William Taylor, kelle tulud suurenesid raamatu ilmumise järel tohutult, nii et ta julges ,,Robinson Grusoe" avaldada järjekordse kordustrüki kõrval ka ajalehes, esimese joonealuse romaanina Inglismaal. 3 ,,Robinson Grusoe" Selles raamatus on ühendatud reisilood ja ilukirjandus. Romaanis põimuvad kirjelduse täpsus ja väljamõeldis ühtseks tervikuks. Kirjanik kasutab keset jutustavat teksti dramaadialoogi, sobitab teose koesse päeviku ja sissekande kontoriraamatust. Oma kirjeldustes on Defoe ülimalt detailne. Ta ei püüagi lugejas tekitada emotsioone, või kui tekitabki, siis ainult uudishimu: mis saab edasi?
Taavi nõustub minema. Page 10 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Arvamus Raamatut võib kästleda mitmel viisil: a)Kui lihsalt põnevusromaani,mis oma kaasahaarava sisu ja süzee keerdkäikudega ei jää alla kuulsimatele kriminaalroomanidele ja seiklusjuttudele.Nagu need on J.Verne A. Christie omad. b)Ajaloolise romaanina,kus kajastatakse eestlaste elu Nõugugude okupatsioon esimestel aastatel.Kuigi veidi liialdatud kujul toob ,,Risteta hauad" meieni eesti rahva valu ja hingepiina.Kogu kannatusloo.Pole juhuslik raamatu viimasel leheküljel olev võrdlus Kristuse ja eesti rahva kannatuste vahel c)Psühholoogilise romaanina.Dostojevski ja Tammsaare põhjalikkusega vaatleb Viirlaid inimhinge.Viies inimsuhted ja inimpsüühika piirialade,testides ned tugevustJätmata
"Lapse ja mehe armastuse kujutamine Lolitas" Nabokov, Vladimir. Vladimir Nabokov on vene päritolu USA kirjanik, kelle üks tuntuim teos on 1955 aastal kirjutatud ''Lolita''. Romaan räägib minategelase Humberti ''pedofiilsest'' suhtest oma 12-aastase kasutütre Lolitaga. Kuigi autori kirjapandu võib tunduda paljudele põlastusväärne, on seda siiski tehtud väga kaunilt ja veenvalt. Kui lugeda seda tavalise romaanina, siis selles käsitletavad tunded ja olukorrad ärritaksid tavapäraselt inimesi ning tekitavad neis võõrastust. Siiski on raamat kirjutatud nii, et selles ei leidu ainsatki nilbust. Keskealine mees, raamatus kui nimega Humbert Humbert, on nõudlik keskealine ülikooli professor, kellel on kiindumus nooremapoolsetesse tütarlastesse. Ta nimetab neid raamatus nümfettideks ning peab nende all silmas just 9 -14aastaseid tütarlapsi. Raamatus märgib ta ka ära, et ega siiski kõik
ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata. "Puhastus" on Sofi Oksaneni 2008. aastal ilmunud ajalooline romaan. Raamatu sündmustik kajastab kahe naise saatust Eesti NSVs Teise maailmasõja järgse okupatsiooni ajal. 2010. aasta jaanuari seisuga oli Eestis teost müüdud ligi 17 000 eksemplari. Teose ajalooline skeem Teose saamislugu Kui Sofi Oksanen kogus materjale oma esimese romaani ,,Stalini lehmad" jaoks,
Teises osas kirjeldab autor vabatahtliku õpilaspataljoni sõjategevust. Kolmas osa keskendub sõjategevuse lõppjärgule ja poiste tagasijõudmisele Tartusse. "Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivika isiklikel kogemustel ja kuigi ta ei kasuta romaanis oma kogemuste ning mõtete edasi andmiseks minategelase abi, on peategelases Henn Ahases äratuntav kirjanik ise. "Nimed marmortahvlil" teine osa ilmus 1935. aastal ajalehe Uus Eesti veergudel järjejutuna. Viimistletud kolmeosalise romaanina anti see välja 1936. aastal Tartus Eesti Kirjastuse Kooperatiivi poolt. Originaaltrükis oli 539 lehekülge. Teose kordustrükid on välja andnud 1942 Tallinnas Eesti Kirjastus, 1947 Vadstenas kirjastus Orto, 2003 Tallinnas kirjastus Leksiko ja 2005 Madridis Mediasat Group. Viimane väljaanne kuulub sarja "Eesti Päevalehe raamat" ja Eestis levitas seda Eesti Päevaleht. Mais 1937 autasustati Albert Kivikat romaani "Nimed marmortahvlil" eest riikliku kirjanduspreemiaga.
seletavad elu, on tänapäevane viis kasutada mina-vormi ja läbi selle kirj mõtteid, 19. Saj nii ei kirjutata. Robinsonaadid Dafoe R Crusoe, eesti versioon looduse ülistamine, üksi hakkama saamine, õnnetuse kogemuseks keeramine, jumala poolne heategu, loeti palju indiaanilugusid (Toots kevades). Eesti romaani algus (NB:1860. 70. eesti luule esimene kõrgaeg). Romanssilt, armastusloolt liigutakse üle romaani suunas. Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" (1.romaanina määrati alles 1960). Ei käsitle eesti asja tegelikkuses, sest peategelased sakslased. Jenowewa mõjutused, algsel romaanil hübriidsus vs algupära(ehk eestiline originaalne materjal). (NB,,Luigemäe Olli" Jakob Kõrv (pealkirjaga vaeva ei nähta...) plagiaat pr romaani järgi.) -Ajaloo esitamist ei suudeta teha usutavaks, räägitakse nagu ajaloo õpik, fakte teksti kuivalt pistes. Peaks olema sidus, kõik peaks vastama ajale (lauanõud, riietus jne). Vaja
enesekriitikavabamat ning vähem läbi töötatud teksti. Ilmudes uuesti kirjanikuna tähelepanu keskpunkti üheksakümnendatel, tajub tema stiilist tunduvalt rohkem kompileeritust. Teiselt poolt liigub ta edasi modernistlike kirjutamisviiside katsetamisega. "Päris tekstuaalne Unt ilmub õieti alles 1980. aastate lõpus: selle teatavaks eeltaktiks on küll juba 1984. aastal kirjutatud Räägivad, kuid tõeliselt realiseerub ta romaanina Öös on asju... See Undi kõige mahukam kirjanduslik töö (üle 200 lehekülje) jätab osalt mulje juba puhtast tekstuaalsest modernismist, nagu selle idee selgines ja kristalliseerus kakskümmend aastat varem prantsuse teooriates." (Krull, 1993). Üheksakümnendatel on ta postmodernismi vaimus rõhutatult fragmentaarne, Suurtele Narratiividele vastanduv, rõhutatult pretensioonitu stiiliga ning järjest "kergemini kättesaadav"
Ümmarguselt kolmekümne peegeldas ,,Bob Ellerhein" siiski toonases erineva kunstitasemega ajaloolise jutustuse pare- kirjandusprotsessis asjalikuma käsitlusviisi suunas miku moodustavad E. Bornhöhe ja A. Saali teosed. toimuma hakkavaid nihkeid. Elisabeth Aspe Jaak Järv (1852-1920). Kirjanikuna on J. Järv 1860-1927 E. Aspe käsutas oma loomingus vane- tuntud eelkõige ajalooliste jutustustega. Romaanina mate noorpõlvemälestusi, aga ka kohalikke võetava ,,Vallimäe neitsi" (1885; mõneti koostöös E. rahvapärimusi ja ajaloolisi seiku ,,Anna Dorothea" Vildega) tegevus toimub Põhjasõja päevil Tallinnas. ja meremeestega seotud lugusid ,,Meremehe Jutustus ,,Ristitütar" (1891) peegeldab autori mõrsja" ees" .Naise osa käsitlevast artiklisarjast erihuvi reformatsiooniliikumise vastu, kuid jääb
Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“ on vahest üks kõige tuntumaid raamatuid, ajaloolise romaanina võib see olla hea lugemine, aga olustiku kirjeldusega ajaloolased üldiselt rahul ei ole. Enn Kippel „Meelis“ on relvastuse ja olustiku seisukohalt samuti kehvakene ning seal on sees kõvasti ka nõukogudelikku ideoloogiat (venelased kui suurimad sõbrad). On olemas ka konkreetsed allikad, millest saame informatsiooni muinasrelvastuse ja sõjanduse kohta. Näiteks Skandinaavia saagad, mis on enamasti kirja pandud 13. sajandil, kuid käsitlevad sündmusi ka 6.-7. sajandist.
ka suurnaisi ajaloost, kelle biograafiaid ostetakse ja loetakse. Romaan ,,Wikmani poisid" (1988) said populaarseks osalt ka tänu telesarjale. Peale seda pöördepunkt, esmalt lühiproosas. Kogu aeg tegeleb minevikuga, kuid see on isikliku mäluga seotud minevik (isiklik koolilugu). Viimane oluline teos ,,Paigallend" (1998). 19. ,,Keisri hull" tuntuim ajalooline romaan eesti kirjanduses. Keisri hullu on võimalik lugeda allegooriana Nõukogude ühiskonnast ja ajaloolise romaanina, mis tekitas huvi lugejates nii Eestis kui ka mujal, samadel motiividel. Krossi teine peateos ,,Keisri hull" (1978). See on ühalt Jakob Mättiku fiktiivne päevik, mis täidab vähemalt kolme ülesannet: kaugendab von Bocki ja tema loo lugejast; vangistusest jutustatakse tagant järele katkendlikult; Jakob on Timost sageli ruumiliselt ja psühholoogiliselt eemal; Jakob Mätik on kõrvalvaataja, kellele on peategelase sisemus suletud. Seetõttu mõjub peategelane,
jutustamine), "Väike terav nuga" (naisvaatepunkt, mis keskendub eri juttudes küll lapsele, noorele, asmastajale, rasedale, tähtis on kehataju, naise vaade seksile, kõigest lõikab läbi "väike terav nuga"- mingi traagiline sündmus, kannatus, trauma, sotsiaalne ebaõilgus, muinasjutuesteetika ja lüürilisus, ei lase tagaplaail olevat sotsiaalset jõhkrust esile), "Kaks armastuslugu". Mudlumi debüütromaan ,,Tõsine inimene" (2014) võib lugeda jutukogu, aga ka fragmentaarse romaanina, naiskirjanduse seisukohalt huvitav ajakäsitlus (mineviku ja oleviku lahutamatus enneoleviku mõiste, mis on mäletamise protsessi iseloomustav ajavorm või suhe minevikku) ja suhe kirjutamisse ja mäletamisse (katkendlik, juhuslik), argipäeva registreerimise tehnika, kohati nõukaaegse olme detailideni minev kirjeldamine, loetelude ja nimekirjade suur osakaal: moodne eluloopõhine katkendlik kirjutus (vrd Õnnepalu), nostalgiaga maitsestatud realism;. Ilus Elviira
40ndatel tekib tal tõsisem kriis, mille käigus kirjutab ta nii lühiproosat kui ka luulet. Kriisiotsingute tulemus on lõpuks romaan ,,Hingede öö". See on romaan, mis annab põhjuse rääkida Ristikivist kui proosaesteetika peamisest teisendajast. Kas pidada seda esimeseks Eesti modernistlikuks romaaniks või ei pigem võiks. Seal on piisavalt palju märke, mis annavad põhjust seda modernistliku romaanina vaadata. See on väga selgelt teistsugune romaan, mis Eesti kirjanduses on ilmunud. Analoogid tulevad hästi välja Euroopalikust modernistlikust kirjandusest. Taustal on: Eliot, Kailas, Hesse, Carroll. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas (mudeldatud ruumis). Sisu antakse edasi peategelase otsingutena. Mingis mõttes teekonnaromaan (liigub kummalise viisil), mingis mõttes mudelromaan. Miks see romaan kaheks poolitub? Nende tüüpiliste tõlgenduste hulgas on kõige levinum käsitlus,
Töötas selle ümber proosateoseks. Tegi ümber teistmoodi: jääb väikestesse piiridesse mahu poolest. TÄhendab ka seda, et tekst on konsentreeritud. Võtab ette ajaliselt suure panoraami. Tegevusaeg 1914-57. Kui on väiksem romaan, kuidas seda teha? Tantsud erinevatest aegadest, aurukatla ümber. Sissevaadete LE maaellu antud sissevaade. Tartu keel tuleb dialoogides, jääb iseloomulikuks paljudele teostele. Traadi puhul rõhutatud realismi taotlus. Romaan, mis algab ajaloolise romaanina, aga jõuab Traadi kaasaega välja. Ka selliseid tantse, mis puudutasid poliitiliselt õrnu teemasid: sõjajärgsed tantsud (1949 episood nt). Ajalooline temaatika läheb edasi, klassikalise ajaloolise romaani teine oluline autor Krossi kõrval. Hakatakse vastandama, võrdlema. Nt Pommeri aed 1973, raamat 19. sajandist. Võrreldes Krossiga, Traadi tegelased liiguvad ühiskonna madalamates korrustel. On maarahvale lähemal, väikesele inimesele lähemal. Kross kirjutab suurtest meestest
annaabi.ee 
