aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik. Väga palju kasutati ornamentikat. Maalikunst: Oluline koht miniatuurmaalil. ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus. Gooti stiil (12. -16.saj). Varagootika 12.saj. Kõrggootika -13. Ja 14saj. Hilisgootika 15. Ja 16.saj. Gootika eelkõige sakraalne kunst
2. Kesk- Eesti 3. Tallinn ja Põhja- Eesti 4. Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne Eesti ja Saaremaa: · Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva
üksteisele tunduvalt lähemale, kui mujal Eestis. Peale sakslaste sissetungimist ja Saaremaa vallutamist, hakati seal ehitama Valjala kirikut. Esimesena kerkinud väike kabel on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. 1240. a paiku tehti laiendusi, mis olid veel romaani stiilis. Koorist lääne poole ehitati sellest pisut kõrgem ja laiem ühelööviline pikihoone, mille läänefassaadil oli kaunilt kujundatud ümarkaarne romaanilik portaal. Sellised 3 või 2 võlvikuga pikihooned valmisid 14. sajandi alguses mitmel pool mujal Saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmevöölisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanim neist on Amba ja Koeru, mis said juba 13. sajandil läänetorni. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avarama ruumimõjuga, kuid kesklöövi üleosas hämarad ja romantiliselt salapärased.
KUNSTIAJALUGU 14.Keskaegne kujutav kunst Eestis · Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. · 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid
6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis 1) Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka romaanipärane. 2) Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu nissidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On
Vitraazikunst, tahvelmaal. Maarja kuulutus-ettekuulutus neitsist sündimise kohta. Neitsi Maarja lapsega. 15.EESTI 13-14.SAJ TÜÜP KIRIK: Romaani seguneb gootikaga. Paekivi, tellis, põllukivi. Ühelöövilised nt Valjala kirik. Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste. Tähtvõlvid, teravkaar. Puudusid transept, kabelite pärg ja tugikaared. 16.EESTI KUJUT K: Seinamaalikunst. Valjala-ümarkaareline lääneportaal, romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Karja kirik-maagilised märgid, kolgata reljeef(ristiusu põhisõnumi kokkuvõtmine, kristuse ülestõusmine) paikneb lõuna eeskoja seinal, 14sj. 17.LÜBECK: Herman Rode, Bernt Notke. Tähtsaim toodang tiibaltarid. Surmatants-Notke, 7.5m pikk, elu kalduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema,surma ees on kõik võrdsed, peenmaalitehnika.15.saj lõpp.Tallinnas Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. 18.ITAALIA MAAL 15
kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa). Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium. 3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik. ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA TÄPSEMAID TUNNUSEID. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline dekoratiivne niss, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb horisontaalselt katuseräästa all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba.
Sakraalehit Est: erist 4piirkond 1)Lääne-Est ja Saarem 2) Kesk-Est 3) Tln ja P-Est 4)tartu ja L-est. Län ja Saarem hakati kirk ehit 13.saj, kirk-väiksed ja vähekannat sõdadest. Ühisjoonex 1-löövilis ja torni puudum (praegused torn hilisem ajast) Saarema kirik on olnud kindlusliku iselom, Län kaitsekir puduvad. Saare-Läänkir on raiddekoori rohkem Vanim Saaremaa Valjala krik 13.saj keskpaig jätkat goot stiilis kindluskirik. Lääneport kaunist romaanilik lame ja abstrakt raidkivist ornamentika, romaanipäran on kirik ristimiskivi. 1970.leiti figuraalset maaling fragmente,pärin 13 saj. Saaremal ehit 13.14 saj 1-löövil,madalam kooriruumid Karja(I silmapaist gooti stiil kiviskulptuuri teosed),Muhu, Kihelkonna ja Püha kirikud. Taimeornamentik v näha portaalide kujunduses,võidukaare piilaritel kujund väga ilmekalt Püha Katariina ja Püh Nikolause lugusid,omapär ka kooriruumi võlvsiiludel asuv maagil märkidega maalingud 13
15. Kirjelda Eesti 13-14.saj. tüüpilist kirikut, nimeta tähtsamad hoone osad, stiil? Too mõni näide! Kõigepealt kerkis väike kabel, tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. 1240. aasta paiku alustati kiriku laiendamist veel romaani stiilis. Koorist lääne poole ehitati sellest pisut kõrgem ja laiem ühelööviline pikihoone, mille läänefassaadil on kaunilt kujutatud ümarkaarne romaanilik portaal. Niiet 13-14.saj oli Eesti kirikule iseloomulik 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut madalam kooriruum ja enamasti olid kirikud ühelöövilised. Näited: 1) Haapsalu kirik(ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp) 2) Pühavaimu kirik Tallinnas(erandlikult kahelöövilise pikihoonega) 3) Toomkirik Tartus(keskaegses sakraararhidektuuri stiilis) 16. Kirjelda eesti keskaegset kujutavat kunsti
· Kesk- Eesti · Tallinn ja Põhja- Eesti · Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne Eesti ja Saaremaa: · Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva
nõuti piltide ja kujude kummardamise lõpetamist ning 1524 1526 esines Eestis mitmel pool pildirüüstet. Hilisematelgi sajanditel hävitati keskaegset kunsti, mõnikord ka esteetilistel kaalutlustel. Näiteks soosis klassitsistlik iluideaal siledaid ja ühevärvilisi seinapindu ning keskaegne värvitoredus võõbati üle või mätsiti krohvi alla. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist. Valjala kiriku ümarkaarelist rikkaliku profiiliga lääneportaali romaanilik lanee ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaanipärane on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjalast leiti 1970. aastate algul lubjakihtide alt figuraalsete maalingute fragmente, mis tõenäoliselt pärinevad 13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma
Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud. Säilinud on ka Oleviste gildi tähtvõlvidega saal. Nii üldilmelt kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. 27.Keskaegne kujutav kunst Eestis. Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.saj ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Skemaatiline on täimeornamentika ka Haapsalu ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjala ja Kaarma kirikust on krohvikihtide alt leitud maalinufragmente, leidub koguni inimfiguure. 13.saj lõpul levib eestis gootika, mida esindab vain säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev Maarja Jeesus-lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda sajandi maali- ja skulptuuriteoseid. Gooti kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed on Karja kirikus.
huumoriga lugusid. Ta kirjutas kergelt, ilma mustandita. Ta leidis oma teemad ja kujutamisviisi, mis talle hiljem kuulsuse tõid. 1880-1888 kirjutas ta humoorikaid ja satiirilisi novelle. Need olid küll lõbusad ja teravmeelsed, kuid elu- ja inimesekäsitlus kujuneb tõsimeelseks. Tsehhov kirjutas nn väikestest inimestest ehk väikekodanlusest. Nende ,,väikeste inimeste" põhitunnus on inimväärikuse puudumine ja lömitamine endast kõrgemate ees. Tsehhovi novelle iseloomustab: a) Romaanilik mahutavus b) Sündmustiku teisejärgulisus c) Tähtsad monoloog ja dialoog d) Sümbolid looduskirjeldustes e) Keel on ökonoomne f) Hilisemates novellides jääb põhikonflikt lahendamata Mõned tuntumad novellid: ,,Paks ja peenike", ,,Kameeleon", ,,Palat nr.6", ,,Inimene vutlaris". Kirjutas jutustuse ,,Daam koerakesega", mis räägib nn kuurordiromaanist. Tuntumad näidendid on ,,Kajakas", ,,Onu Vanja" iroonia ja kurbus andekate inimeste üle,
ulatuses, mistõttu olid kirikute aknad suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid jms maaliti tihti värviliseks. Puuskulptuuridest ja alates 15. saj levima hakanud tahvelmaalidest moodustasid sisseveetud teosed suure osa. Vanimad skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13. saj ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. saj maalingute fragmente. 13. saj lõpul levib Eestisse gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus- lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14. saj maali- ja skulptuuriteoseid. Gooti stiilis kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad karja kirikus.
annaabi.ee 
