II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? 5-15.sajandit loetakse keskajaks. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Romaani stiil oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti. 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaar stiili kohta sõna romanesque prantsuse õpetlane Charles de Gerville. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjutusi, on see täiesti iseseisev kunstistiil. 4. Mida tähendavad mõisted: portaal - rikkalikult dekoreeritud pea sissekäik hoonesse pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltk...
lähtud inglise eeskujudest, Soomele oli oluline Põhju-Saksamaa mõju (Turu toomkirik). Saksa tellisarhitektuur on eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile, Riia toomkiriku ehitamist alustati 1215. aastal, koor lisati 15. saj. Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Erinevalt romaani stiilist, gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndsustunnet. Gootika soosis kunstis looduse jäljendamist ning see on teiseks oluliseks erinevuseks romaanikast. Gootika ornamentika nii ehitistel kui ka esemetel kujutab nt taimelehti väga tõetruult. Selle kõrval esineb küll abstraktne ornamentika, nt kolmiksiir, neliksiir jt. Gooti stiil peab inimest kujutades endiselt kõige tähtsamaks hingeelu avamist, kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Gooti kujutav kunst tekkis seoses arhitektuuriga, kuid kujutava kunsti autonoomia kasvas aja jooksul ning 14.-15
peaaegu muutumatuna kuni 13.sajandi II pooleni. Kirikud on siledate seinte ja võimsate vormidega, esile kerkib raskepärane geomeetrilisus, mida veelgi enam rõhutavad nii massiivne nelitistorn kui ka ümarad või polügonaalsed külgtornid. Need suundumused ilmnesid juba Püha Miikaeli kirikus Hildesheimis (10.saj. lõpp, 11.saj. algus), mida peetakse üheks romaani kirikuehitiste prototüübiks Saksamaal. Prantsuse romaanikast võetakse 11.sajandil üle kabelipärg. Kirikud on tihti kahe koori ja kahe transeptiga, tornid ehitatakse mõlema nelitise kohale, läänefassaadi rõhutatakse samuti tornidega. Kesklööv ehitatakse 11.sajandil enamasti veel lameda laega, lööve eraldatakse toevaheldusega. Range funktsionaalsus, vormide ja detailide lihtsus on omased teistelegi 1O.-11.sajandil ehitatud kirikutele Servatiuse kirikule Quedlinburgis (10.saj.) ja Peetri kirikule Erfurdis (11.saj.).
annaabi.ee 
