välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline dekoratiivne niss, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb horisontaalselt katuseräästa all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba. Esines kaarfriisiga ühendatult seina välispinna dekoratiivse liigendajana enamasti Reinimaa romaanikas). Välisfassaadidel kasutati sageli kääbusgaleriisid (ka ehisgalerii, on dekoorielement romaani arhitektuuris, arkaadiga madal avatud käik tavaliselt välismüüris. Esineb Saksamaal ja Põhja- Itaalias alates 11. saj-st ja kaob gootika tulekuga (nt. Pisa ja Speyeri). Võlvid, nii silinder- kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Romaani
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti
Karolingide ajal hakkas arenema kirjandus kunst, kultuur ja haridus. Romaanika 1. Millal hakkas Lääne- Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil? 2. Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal, ladina ja kreeka ristil? 3. Kuidas muutus basiilika romaani stiil? 4. Kuidas oli omavaheline seotud arhitektuur ja skulptuur? 5. Mida pidasid kujurid oma töödes oluliseks? 6. Mida tead teistest kunstiliikidest romaanikas? 1. Romaani stiil hakkas kujunema 10.sajandil. 2. Basiilika kesklööv on külglöövidest oluliselt kõrgem ja selle ülaosa on aknad. Kreeka risti kõik harud on ühepikkused, ladina risti üks haru on teistest tunduvalt pikem. 3. Romaani basiilika oli põhiplaanilt keerulisem, kui varasemad basiilikad. Ehitati eraldi kooriruume. Basiilika muutus põhiplaanilt ladina risti kujuliseks. 4. Skulptuur kuulus lahutamatult arhitektuuri juurde. 5
Linnriikide arengut soodustasid ka ristisõjad, viimaste tagajärjel koondus Idamaade ja Lääne-Euroopa keskaegne kaubavahetus itaalia kaupmeeste kätte. Saksa feodaalid püüdsid Itaalia linnriike küll alistada, aga tagajärjetult. Itaalia alade eripäraks oli ka kirikuriigi tekkimine 8.sajandil, mis pani aluse paavsti ilmalikule võimule ning soodustas sakraalarhitektuuri arengut. Romaani stiil tekkis Itaalias 10.-11-sajandil ning kestis 13.sajandi keskpaigani. Itaalia romaanikas eristatakse tavaliselt nelja - Lombardia, Toskaana, Lõuna-Itaalia ja Veneetsia koolkonda. Kõige hoogsamalt levis romaani stiil Lombardias ja Toskaanas, kus peatähelepanu pöörati sakraalarhitektuurile. Ehitistüüpidest domineerib enamasti kolmelööviline basiilika, mille kesklööv oli algul lameda, hiljem võlvitud laega. Varakristlike basiilikate eeskujul puudub neil kirikutel tihti transept või siis ei moodusta see külgedelt väljaulatuvat osa.
annaabi.ee 
