Gooti kunst
kogu pikkuses on järid. Baldahiinile anti tavaliselt arhitektuurse
kaunistusena teravike, fleooride jne kuju. Sammastel püstkapi prototüübiks peetakse
kirstu., millel anti neli jalga.
XV sajandil ilmuvad juba suured suletud kapid kahe või nelja uksega. Tammepuust gooti
mööbli tahveldistel kohtab eriti tihti lamedat ornamenti, mis kujutab kokku volditud
pärgamenti või lina, mis on kunstipäraselt nikerdatud.
Gooti laudade konstruktsioonis võrreldes romaaniaegsetegea ei toimunud põhimõttelisi
muutusi. Ainult küljepaneelidele ilmusid lamelõiked, keskmist osa kergendati gooti
paaris või üksikaknaga koos aknaraamidega ning lauaplaadi alusesse kasti hakati
paigutama väljatõmmatavaid sahtleid.
Kõigist gootiaegsetest mööbliesemetest olid kõige elegantsemad Prantsusmaa omad,
teistes maades oli selle ajastu mööbli valik väike ning ühekülgne.
Kasutatud kirjandus
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/index.htm