kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Notre-Dame ehk Jumalaema katedraal Pariisis Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. Teine oluline tunnus oli kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraazakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks. Roosaken Neliksiir Nelik- ja kuuiksiir Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. Seda perspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud.
töökojas autorikordusena valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Roosaken- Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken. Roosaken Roidvõlv- Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Roided- Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Teravkaar- Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. Tugikaar- Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared. Roidvõlv
Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa ja tugipiilarite vahele laoti suurtel basiilikatel veel tugikaared. 3. Millised ehitusosad moodustavad gooti basiilika ,,skeleti" ja on seega esmajärgulise tähtsusega? Roidvõlvid 4. Milles seisnes roidvõlvi uudsus? Mida ta võimaldas? Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. 5. Nimeta kolm kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. 1) Notre-Dama katedraal e. Jumalaema kirik Pariisis 2)Amiens'i katedraal 3)Reimsi katedraal 6. Vaata üle 1.Püha Markuse katedraal Veneetsias, 2.Reimsi katedraal Prantsusmaal, 3.Chartresi katedraal, 4.Pisa katedraal Itaalias,5.Lundi kirik Rootsis, Tallinna kirikud. Tunne ära pildil. Mis stiilis nad on?
läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Notre Dame ehk Jumalaema kirik Pariisis Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared. Aknaraamistikud valmistati raidkivist, mille ülaosa kaunistati sageli tüüpiliste ristikulehe taoliste kaunistuste siiridega. Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatudroosaken. Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks
10. - 12. saj. • Peale Rooma riigi kokkuvarisemist oli Euroopa kultuur tõelises madalseisus. Ligi 500 aasta jooksul ei loodud kunsti vallas midagi märkimisväärset. • Alles 10. sajandist alates saab rääkida esimesest feodaalajastu kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani kunstiks. • Lääne-Euroopas oli sõdaderohke aeg • Põhimure oli ellujäämine ja esmavajaduste rahuldamine • Kunsti telliti vaid pühakodade kaunistamiseks • Kogu romaaniaegne kunst oli sakraalne ehk kiriklik • Peamiselt miniatuurmaalid • Säilisid freskosid • Sai alguse vitraažikunst. • Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu • Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli õpetada pühakirja ja alandlikkust. • Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta. Fresko austrias • Romaani ajast on pärit vitraažaknad
ümbritsevad jalutusruumid, kus palverändurid said mööduda reliikviatest, ning tugevad kivivõlvid, mis toetusid tohututele sammastele ja erakordselt paksudele müüridele. [17] Joonis 16. Basiilika San Piero a Grado. [1] Joonis 17.Pisa katedraal. [21] 13 Romaani stiili kõige tüüpilisemateks tunnusteks ongi ümarkaar ja silindervõlv. Romaaniaegne hoone mõjub raskepärasena: ta on suhteliselt madal, paksude müürilaadsete seinte ning väikeste ja kitsaste akendega. Kirikuid kasutati sageli ka kindlustena. Romaani ajal jäi valitsevaks kirikutüübiks basiilika, kuid esines ka ühelöövilisi- ja kodakirikuid. Itaalias olid romaani stiilil Bütsantsi ja Araabia mõjud. Kirikutel puudusid tornid, nende asemel ehitati kupleid ning kiriku kõrval asus eraldiseisev kellatorn ehk kampaniil
annaabi.ee 
