Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Romaani kangelasteks on 9 meest, kes on omavahel väga head sõbrad: väikesekasvuline Albert Kropp, kes on neist kõige targem; Müller V, kes ka rindel kooliraamatuid kaasas kannab; Leer, kes tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu; Tjaden – kõhn lukksepp, kompanii suurim söödik; Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige suurem ja tugevam; Franz Kemmerich ning peategelane Paul Bäumer on kõik 19-aastased ja kõik on ühest ja samast klassist sõtta läinud.
Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Eepose ja romaani võrdlus:  Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg  Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS mitteametlik naerukultuur, väärtuste ümberväärtustamine  Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus (saamine), vahetu kontakt  Valmis, lõpetatud, terviklik olemine VS isiklik kogemus; vaba, loominguline väljamõeldis; otsing
Romaani lõpu - poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette vanem õde) Isand Laming – Võisiku mõisavalitseja ning valitsuse kõrv pärast Timo vanglast vabanemist.
Romaani aluseks on madrus Selkirki seiklused, kes jäi vabatahtlikult Tšiili ranniku lähedases saarestikus laevast maha ning elas viis aastat inimtühjal saarel. Raamat esitab üksikule saarele sattunud merehädalise minavormis jutustuse oma sealsest olelusvõitlusest koguni 28 aasta jooksul.
Romaan keskseks on filosoofiline küsimus, kes on parem: kas vaba tahtega kuri inimene või hea inimene, kellel puudub absoluutselt vabadus ise otsustada? Inimene, kes ei saa valida lakkab olemast inimene, ning temast saab lihtsalt toimiva kellavärgi üks osake.
Romaani kunst - ehk ÜMARKAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAR Saab alguse 10 sajandil ja erinevates piirkondades lõppeb erineval ajal näiteks Saksamaal 13 sajandi lõpu pool, aga üldiselt peetakse 12. Sajandi teist poolt lõpuks.
Romaani raamideks on töökohta otsiv, „Lõksu“ peategelase Gervaise’i poja Etienne Mantier’ tulek talvel Voreux’i kaevandusse ja tema lahkumine sealt kevadel, just kuul, mida revolutsioonikalendris nimetatakse žerminaaliks.
Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi (keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled ) Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis.
Romaani lõpu - poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette
Romaani pikkus on üsna lühike, pikema kirjutise puhul oleks autor saanud karakteritevahelisi vastuolusid ja nende mõttelaadi veel ilmekamalt näidata, kuid ma arvan, et lühikesem teos suutis sellega ka hakkama saada.
Romaani kirikutüübis on ka välisvormid juba kunstiliselt rohkem mitmekesistatud ja kõnelevad elavamat keelt, aga siingi täiendab sisuliselt valitsev siseruum oma erivormide hulgaga oluliselt üldpilti.
Romaani basiilika – keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused.
Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga.
Roma – >romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust.
Romaani maades on maal tuntud kui „Gioconda” nime all, slaavi ja angosaksi maades kui „Mona Lisa”.Gioconda nimi tuleb portreel oleva naise (Mona Lisa) leskmehe nimest.
Romaan ise on kirjutatud kui filosoofilis-allegooriline, sümbolistlik, satiirilis-ühiskonnakriitiline, psühholoogiline, ajaloolis-sotsiaalne, armastus- ja ulmeromaan.
Romaani kangelaseks on kultuuritöö organisaator Nurijjä, kes on Bakuus lõpetanud instituudi ja kelle kultuuriministeerium suunab Gjünei kišlakki kultuurimaja juhatajaks.
Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled.
Romaani näitelava — , näitab Varria majanduslikku arengut, Varria inimesi, — kuid ometi jääb kujutus sellest imelikust maast ja linnast väga ebamääraseks.
Romaani maades on maal tuntud nimetuse “Gioconda” all, anglosaksi ja slaavi maades kui “Mona Lisa”. Üksnes 16.- 18. sajandil tehti maalist 60 koopiat.
Romaani nimi on „The Improvisatore”, mis avaldati aastal 1835 ning see sai üsna märkimisväärse tähelepanu osaliseks, küll aga lühiajaliselt.
Romaani kunst – stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga, olles siiski paljude mõjude segu ja üsna omanäoline.
Romaani autorit on oma romaanid kirjutanud täiesti erinevates oludes ning seega neil olid ka erinevad põhjused selliste romaanide kirjutamiseks.
Romaani juhtmõte – oma juurte ja perekonna hoidmine ning elus õige koha leidmine on ka tänapäeval aktuaalne nagu raamatu ilmumise ajalgi.
Romaani lõpupoole on vendade maailmavaate muutus juba täiesti märgatav, nad on märksa kohusetundlikumad ja töökamad ning eelkõige visad.
Romaani peaprobleemiks on Russowi asend kahe sotsiaalse, kultuurilise ja rahvusliku maailma — saksa ülikute ja eestlastest alamrahva — vahel.
Romaani kunstis on esialg juhtpositsioonil sakslased, kuid vaid algul, hiljem kandub romaaniknsti keskpunkt prantsusmaale ja itaaliasse.
Romaani keskmeks on Vargamäe. Epopöa alguses lähevad Krõõt ja Andres, vastabiellunud üles Vargamäele, kuhu nad ostsid talu.
Romaani keskmes on äsja gümnaasiumi lõpetanud tütarlaps Inga, kes veedab suve koos praostist vanaisaga kuni vanaisa surmani.
Romaani peategelane on ühes väikeses kuurordis suve veetev noormees, kes püüab selgust tuua oma suhetesse iseenda ja teistega.
Romaani kirik - kindluskirik Gooti kirik- kerged, saledad, taeva poole sirguvad Linnused (linnamüürid) Linnades raekohad
Romaani lõpus on ta endiselt hea ja mõistev inimene, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ning proovib kõigiga sõber olla.
Romaani lõpuks on Holden kurnatud. Sellises vaimselt ja füüsiliselt ekstreemses olukorras Holden mõnes mõttes lepib
Romaani kunst on eelkõige kiriklik(kiriku suure mõjuvõimu pärast). Kaubandus olematu, kõik valmistati kohapeal.
Romaani pealkirjaks on „Dorian Gray protree“ ja romaan pöörlebki ümber Dorian Gray ja temast joonistatud portree.
Romaani keskmes on noormees d'Artagnan kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks.
Romaani peategelane on vang Johannes Faber, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus.
Romaani lõpus on tõeliselt veider vaadelda olukorda, kus armastus ja vihkamine saavad elada koos ühes hinges.
Romaani alguses on endine üliõpilane Raskolnikov vaesunud ning plaanitseb tappa liigkasuvõtja Aljona Ivanova.
Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi.
Romaani lõpus on vahe siiski Caldwellil kui ameeriklasel ja Cheironil kui vanakreeka mütoloogiategelasel.
Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi.
Romaani kunsti ehk romaani stiili üldiseloomustus Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil.
Romaani lõpuks on metsakultuur hääbumas, selle esindajad mandunud, hullunud või alla andnud.
Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale.
Romaani põhisüžeeks on võitlus Esmeralda ümber, mida peavad, nagu eespool märgitud, neli meest.
Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne.
Romaani alguses on juba miljonär, romaani lõpus varanudst vähemalt 15 miljonit franki.
Romaani peakangelased on vooruslikud, ustavad armastuses, humaansed oma suhtlemises inimestega.
Romaani keeled – kujunesid välja itaalia-, prantsuse-, hispaania- ja portugali keel.
Romaani minategelaseks on Paul Büumer, kelle seiklusi ja sisemist muutumist romaan kirjeldab.
Romaani peategelane on Julien Sorel, kes on puusepa poeg, õppinud selgeks ladina keele.
Romaani enesekriitilisus on tema kui kujunemisjärgus oleva žanri silmapaistev tunnusjoon.
Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne.
Romaani peategelane on Leemet, kellel oli metsas kolm sõpra: Ints, Pärtel ja Hiie.
Romaani aine on võetud läinud sajandi esimese poole Soome külaolustikust.
Romaani miniatuuridele on veel iseloomulik liikumise tugev toonitamine ja suur elavus.
Romaani idee - maailm on tore paik ja väärt seda, et tema eest võidelda.
Romaane - mis olid tavaliselt tema enda kirjutatud - ette oma perele.
Romaani idee on näidata sõja mõttetust – see rikub elusid ja inimesi.
Romaani lõpuks on Holden Caulfield nii kehaliselt kui ka vaimselt kurnatud.
Romaani autor on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.
Romaani keeltest on veel suurimad rumeenia, itaalia, hispaania ja portugali.
Romaani keeled on vaadeldavad ka kui dialektide, keelevariantide kogumid.
Romaani kirikus on juba skulptuur, mis on relieefi kujul, portaali ümber.
Romaani kirikutel on paksud müürid, sest kogu lae raskus kandus nendele.
Romaani ainestik on võetud kirjaniku kodukandist: Atla lahe ümbrusest.
Romaani lõpus on innukast talupojast saanud kibestunud kuri peremees.
Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest.
Romaani keskpunktiks on eri sotsiaalsete rühmituste huvide vastandlikkus.
Romaani põhimeeleolu on sisendanud Koitjärve ümbruse kontrastne maastik.
Romaani kirjutas – Brežnevi võimul piire praktiliselt ei olnudki.
Romaani märksõnaks on „võõrandumine“. Arutle, mida see tähendab.
Romaani autor on Andrus Kivirähk, kes on sündinud 1970. aastal.
Romaani naiskangelasel on surmahaigus. Naine hukkub autovõidusõidu ajal.
Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse, hispaania keeled.
Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil.
Romaani peategelane on miljonärkolhoosi esimees Otakuzi Šamuradov.
Romaan romaanis on Jeshua lugu, mis tugineb Uuele Testamendile.
Romaani lõpuosa on aga rahulik, vendade mäslemine on vaibunud.
Romaani peatükid on jaotunud vastavalt sündmuste kulgemisele.
Romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata.
Romaani peategelasteks on kaks eri rahvusest ja seisusest inimest.
Romaani kunstis on rohkem piltidel võitlusi näidatud.
Romaan seevastu on tsivilisatsiooni arengu produkt.
Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus.
Romaani keeled on välja arenenud Ladina keelest.
Romaani põhimeeleolu – kahtlemine usus ja uue moraali
Romaani idee on võrsunud antiikmütoloogiast.
Romaani katedraalid on suurejoonelised ja massiivsed.
Romaani ornamentika – taimemotiivid, loomamotiivid.
Romaani peateemaks on Mahtra ülestõusu kujutamine.
Romaani keskmeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu.
Romaani kunst on eelkõige kirikuga seotud.
Romaani kunst on seotud ristiusu kirikuga.
Romaani kirikud on ka kaitse funktsiooniga.
Romaani ajast on pärit vitraažaknad.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Romaani peategelane on Dušan, kelle elukäiku kirjanik jälgib sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni. Dušani perekonnas on viis inimest: ema, isa, vend Amon, vanaema (vanaisa oli surnud pärast tütre esiklapse sündi), vanaisa.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun