20. 9. Kes olid (või on) pereliiget (või liikmeid) mõjutavateks eeskujudeks varasema elu jooksul, andes edasi oma tundeid või väärtushinnanguid, mis kätkesid uusi kogemusi, roll, suhtlemistehnikaid? 20. 10. Kes abikaasadele olid spetsiifiliselt eeskujuks vanemate ja abielupartnerite rollis ning millised olid need isiksused? 20. 11. Kui mõni mitteametlik roll on kõnealuses peres ebafunktsionaalne, kes siis vanema generatsiooni esindajatest on sellist rolli esitades eeskujuks olnud? Rollistruktuuri mõjutavad näitajad. 20. 12. Ühiskondliku klassi mõjud: Kuidas ühiskondlik klass kui taust mõjutab ametlikku ja mitteametlikku rollistruktuuri vaadeldavas perekonnas? 20. 13. Kultuurilised mõjud : Kuidas on perekonna rollistruktuur mõjutatud selle perekonna etnilisest ja religioossest tagapõhjast? 20. 14. Elutsükli staadiumi või arengumõjud: Kas pereliikmete praegune rollikäitumine on vastavuses nende arengutasemega? 20. 15
20. 9. Kes olid (või on) pereliiget (või liikmeid) mõjutavateks eeskujudeks varasema elu jooksul, andes edasi oma tundeid või väärtushinnanguid, mis kätkesid uusi kogemusi, roll, suhtlemistehnikaid? 20. 10. Kes abikaasadele olid spetsiifiliselt eeskujuks vanemate ja abielupartnerite rollis ning millised olid need isiksused? 20. 11. Kui mõni mitteametlik roll on kõnealuses peres ebafunktsionaalne, kes siis vanema generatsiooni esindajatest on sellist rolli esitades eeskujuks olnud? Rollistruktuuri mõjutavad näitajad. 20. 12. Ühiskondliku klassi mõjud: Kuidas ühiskondlik klass kui taust mõjutab ametlikku ja mitteametlikku rollistruktuuri vaadeldavas perekonnas? 20. 13. Kultuurilised mõjud : Kuidas on perekonna rollistruktuur mõjutatud selle perekonna etnilisest ja religioossest tagapõhjast? 20. 14. Elutsükli staadiumi või arengumõjud: Kas pereliikmete praegune rollikäitumine on vastavuses nende arengutasemega? 20. 15
FUNKTSIONALISM. Ühiskond on suur omavahel seotud osade SÜSTEEM, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna KOHANEB muutustega. Funktsionalism rõhutab kultuuri väärtuste mõju toimimisele, tähtsustab ühiskonnas institutsioone ja rollistruktuuri. KONFLIKTITEOORIA - ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 3
Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna kohaneb muutustega. Funktsionalism rõhutab kultuuri väärtuste mõju toimimisele, tähtsustab ühiskonnas institutsioone ja rollistruktuuri. 23. Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta? Liialt abstraktne, liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist; Funktsionalistlikul teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja korrale ning süsteemis valitsevad ebakõlasid nähakse ajutiste probleemidena. Välistatakse võimalus, et süsteem võiks olla vigane;
Siit ka vastavalt õigus-regulatiivne käsitlus, mis näeb õiguse ülesannet valdvalt selles, et indiviidi (laiemalt õigussubjekti) õiguste ning kohustuste selge juriidilise määratlemise ja püstitamise kaudu stabiliseerida positsioone ning suhteid ühiskonnas. Üldisemas plaanis tähendabki see nii subjekti (õigusliku) staatuse kui ka ühiskonna suhtevõrgustiku konstitueerimist institutsionaalse rollistruktuuri alusel. Semioloogilises ühiskonnapildis seatakse esiplaanile tähendusseoste muster ning sellest johtuv sotsiaalse ruumi kvalitatiivne määratletus, mille kaudu subjekt omakorda vastavalt oma liikumise trajektooridele ruumis määratleb iseenda, samuti teiste õigusi ja kohustusi. Kõik institutsioonilised komponendid, isikulised positsioonid ja rollid jäävad n-ö kõrvalfunktsiooni kandjaiks, nad teenindavad süsteemi, mitte ei loo seda
inimeste poolt tuleva ohu kui ka riigi vastu. Õiguslik-regulatiivne käsitlus mis näeb õiguse ülesannet valdavalt selles, et indiviidi õiguste ning kohustuste selge juriidilise määratlemise ja püsistamise kaudu stabiliseerida positsioone ning suhteid ühiskonnas. Üldisemas plaanis tähendabki see nii subjekti (õigusliku) staatuse kui ka ühiskonna suhtevõrgustiku konstrueerimist institutsionaalse rollistruktuuri alusel. Õiguse ülesanne, vaadatuna sisulises plaanis, asetub peamiselt küsimusena, missugused on need sotsiaalse koosluse ruumilise struktuuri, tähendusseoste välja omadused, millistele tuginevalt õigus saaks ja peaks pakkuma ratsionaalseid käitumuslikke alternatiive ja mida ta ise oma spetsiifiliste võimaluste raames peaks mõjustama, kujundama ning muutma nii, et tekiks inimeste normsele olemisele suunav ja selles mõttes regulatiivne keskkond
annaabi.ee 
