Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga. Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati pastelseid värvitoone. Arhitektuur Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Rokokoostiilis ruume täiendasid erinevad luksusesemed ja iluasjakesed. Euraaplastele uudsest materjalis portselanist valmistati ka uusi esemeid serviise tee ja kohvi jaoks, sest need joogid olid Euroopas just poolehoidu võitmas. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti sel ajal läänemaailmas lähemalt tundma. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida
Hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Kuulsaid rokokookunstnikke Thomas Gainsborough (1727—1788) Antonie Watteau Jean Baptiste Simeon Chardin Jean Honoré Fragonard (1732-1806) William Hogarth (1697—1764) "Palverännak Kythera saarele“Antoine W atteau Teem ajake Sanssoucilossipargis Rokokoo m ööbel
rokokoos tunda ka hiina kunsti mõjutusi Sisekujundus Rokokoo-interjööris on kadunud barokile omane raskepärasus. Ornament on peenem, mänglevam. Mööbliesemad on väiksemad, kergemad, mugavamad. Toolide jalad, käetoed jne on peenemad. Tugitoolid ja lauad ei asu enam kindlaksmääratud kohtades, vaid neid võib vabalt ümber pigutada, et luua mõnusaid nurgakesi. Ka värvid on heledamad, pastelsemad. Armastatakse igasuguseid nipsasjakesi. Kokkuvõttes mõjub rokokoostiilis ruum kergemalt ja õhulisemalt kui varem. Maalikunst Rokokoostiil maalikunstis ei väljendu mitte niivõrd vormi kaudu, kui maali meeleolus, sisus. Teemad on enamasti kergemeelsed- hästiriietatud, rõõmsad neiud ja noormehed jalutamas, vestlemas, kurameerimas, pidutsemas jne. Kuulsaimad meistrid on Prantsusmaal: · Antoine Watteau /vattoo/ · Franois Boucher /buee/
võõrkeeltes, ajaloos, geograafias,muusikas · Kõlbluse eeskuju, vastandudes Prantsuse õukonnale · Rajas Kasinuskomissariaadi, mille ametnikud vangistasid prostituute Marie Antoinette · Maria Theresial 16 last · Kümnes laps Marie Antoinette sai Prantsuse kuninga Louis XVI naiseks(pildil Marie Antoinette) Schönbrunni loss · M Theresia laskis ehitada Viini lähedale oma Versailles' pargi ja tiikidega · 1441 ruumi lossis ning pikad rokokoostiilis galeriid · Õukondlasi 2400. teenijaid 250 (slaidid) Schönbrunn · Algselt oli Habsburgide jahiloss · Nimi pärit sellest paigast leitud imeilusa allika schöner brunnen järgi · Barokklossi rajamist alustati 1686 keiser Leopold I ajal · Kuulsamad lossielanikud: Maria Theresia, kellele olevat 6-aastane Mozart andnud oma esimese kontserdi, ja keiser Franz Joseph I abikaasa Elisabethiga (Sissiga) M. Theresia valitsemisaeg
ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad,naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega,meestel aga patsiga.Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud,heinasaadudena paisusid seelikud.Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Rokokoostiil tõi uue suuna aga ka pargikujundusse.Filosoof Rousseau mõjutusel tekkis uus,vaba loodust jänjendav nn.inglise park looklevate teede,tiikide ja jugadega. Peale Prantsusmaa levis rokokoo ka Saksamaal.Eestis kauneid rokokoostiilis sisustus oli Põltsamaa lossis,kuid se hävis Teise maailmasõjaajal.Kuid kaunis rokokooornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Mõned pildid rokokoost:
· N. MICHETTI (suurim loss Vene keisririigis) o Vene aja suurim barokkmälestis on Kadrioru loss (176-177) Ehitatud Katarina I suvelossiks (Peeter I abikaasa) Barokklossidel on sees sageli suured stukist kujud ja reljeefid Kadrioru lossi laemaaling on puine ja halvasti õnnestunud Kadrioru lossi ümber oli suur park (prantsuse stiilis park) Tänapäeval osaliselt park restaureeritud · 1 rokokoostiilis kujundus (Põltsamaa loss) mis on II maalimasõjas hävinenud · Orvandid ja pastelsed värvitoonid · Taastatakse praegu gooti stiilis · Lk 177 · Venelased andsid välja kummalise seaduse: keelustati linnadesse uute kivimajade ehitamine Peeter I valitsemise ajal · Kehtis umbes pool sajandit terves keisririigis · Erand tehti Peterburile, pealinnale · Rootsi ajastul olid maamõisad väga tagasihoidlikud · 1-korruselised puidust elumajad · Linnas olid kivipaleed
ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Kasutati palju lühtreid,peegleid,õrni toone,lilli ja kulda.Üks suurimatest tunnustest oli merekabrid.(lisa 2) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi.Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Rokokoostiilis oli mööbel mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Rokokoo tunneb kergesti ära mööbli kõverate jalgade tõttu. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. (lisa 3) 4. Maalikunst ja skulptuur Rokokoo kunsti iseloomustab heledad,pastellsed toonid,kerglus,mängilisus, õrnad sümbolid. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati siseruume. Rokokoo ajastul sündis uus stiil ka pargikujunduses. Rokokoo
itaaliakeelse sõnaga barocco. Lühike, ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. See mõjutas sealhulgas paljusid kunstialasid: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptiste Simeon Chardin Thomas Gainsborough (17271788) Joshua Reynolds (17231792) William Hogarth (16971764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806)
nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Meeleolu on elurõõmus, segunenud löörilisuse ja melanhooliaga. 8. Keda peetakse kõige tüüpilisemaks rokokoostiili maalikunstnikuks? Milline oli tema teoste koloriit? Francois Boucher. Teoste koloriit oli mahe, sageli lääge. 9. Keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks? Milliseid teemasid ta eelistas? Jean Babtiste Simeon Chardin. Teemadena eelistas keskkihi igapäeva elu. 10. Nimeta rokokoostiilis lossid, mida ehitati Saksamaal. Amalienburgi loss, Sanssouci loss 11. Mida tähendab veduut? Kes olid tuntumad veduudimaalijad? Millist praktilis kasu võib veduutidest olla ka tänapäeval? Veduut kodulinna vaade. Canaletto ja Francesco Guardi. Maale saab kasutada usaldusväärsete ehitusajalooliste dokumentidena. Inglise kunst 17 18 sajand 1. Kes oli tähelepanuväärseim inglise arhitekt 17 saj I poolel? Inigo Jones 2
Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Kuulsad rokokookunstnikud
orvandit. Mööbel oli mugav, kerge ja nõtke. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist.R o ko ko stiil o armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest, luikedest, linnukestest jne. (Rokokoostiilis ruum) (Rokokoo jalapingid ja Rokokoo diivan) (Orvandi S- ja C-kujuliste detailidega äärisatud asümmeetriline teokarbimotiiv oli tüüpiline rokokooajastu ornament siseruumides ja tarbekunstis.) Maalid ja Skulptuurid Maalid olid v ä g a d e kor atiivs e d ja n e n d e g a ka u ni stati int erj ö öri. Ar m a stati h el e d aid to on e
meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. 4 Kuulsaid rokokookunstnike ja muusikuid
(kootud piltvaip v tapeet) Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Moes oli kõik hiinapärane. Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised
Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Eurooplastele uudsest materjalist portselanist valmistatud ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest
Fourth level Fifth level Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee- ja kohvijaoks Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma Amalienburgi lossi peeglisaal Münchenis Click to edit Master text styles
Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid. Lausa kriitiliselt suhtus oma kaasaega William Hogarth (1697- 1764) oma maali- ja graafikasarjadega, millest kuulsaim on "Moodne abielu". Peale selle oli William Hogarth ka osava käega karikaturist. Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus rokokoo-ornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1.
veduutide maalimist. Kuna talt telliti palju, siis muutus maalimine mehhaaniliseks ja lõpuks tüdineti tema töödest ja edu Inglismaal ei tulnud. Suri vaesena ja unustatuna. Canaletto noorem töötas õuekunstnikuna Dresdenis ja Varssavis ning just tänu tema tehtud väga detailitruudele veduutidele saadi pärast Teise maailmasõja purustusi hakata neid linnu endisel kujul üles ehitama. Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Lossi uhkuseks oli marmorsaal, mille lagi oli kaunistatud reljeefidega, seinad marmori ja peeglitega. Ilus rokokoo-ornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1.
Рухенталь, läti: Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis. Asub Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Pilsrundāle külas. Loss ehitati aastatel 1736 kuni 1740 Itaalia päritolu Vene arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi Kuramaa hertsogi Ernst Johann Bironi suveresidentsiks, aga seisis tühjana 1760. aastateni kuni Rastrelli lõpetas lossi sisetööd. Lossi interjöör, eeskätt saalid on kujundatud rokokoostiilis. Lossis on 138 ruumi. Pärast Kuramaa ühendamist Venemaaga 1795. aastal anti loss keisrinna Katariina II armukese Platon Zubovi kasutusse. Pärast Zubovi surma 1822. aastal päris Rundāle lossi tema noor lesk, kohaliku mõisniku tütar Thekla Walentinowicz (1801–1873), kes hiljem abiellus ülemõuemarssal krahv Andrei Šuvaloviga (1802–1873). Nii läks loss Šuvalovite suguvõsale ja oli viimaste omanduses kuni 1917. aastani.
Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale, hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartuss peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil. Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas seal, kus 1922. aastast on apteek paiknes aga vaekoda. Selleks, et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga-
võtma eelmise kirikuõpetaja perekonna ees hoolitsemine. Hupeli esimene abielu jäi küll väga lühikeseks, sest juba 1761. aasta aprillis ta naine suri. 1762. aastal suri ka nende üheaastane poeg. Äksi pastorina saavutas Hupel ilmselt peagi hea kuulsuse, sest juba 1764. aastal kutsusti teda Võnnu ja Põltsamaa kogudueste juurde. Pärast lühikest kahtlemist otsustas Hupel valida Põltsamaa, kus tegutses aktiivne mõisnik Woldemar Johann von Lauw, kes ehitas Põltsamaale rokokoostiilis mõisa, rajas hulgaliselt manufaktuure ning oli ka väga hariduslembene. Põltsamaa jäi Hupeli tegutsemiskohaks neljakümneks aastaks Hupel Põltsamaa kirikuõpetajana 12. mai 1764 Põltsamaale saabus Hupel selle majandusliku ja kultuurilise õitsengu kõrgperioodil: nii Vana- Põltsamaa mõisnik Lauw kui ka Uue-Põltsamaa omanik Lilienfeld rajasid teineteise võidu parke ja uusi mõisahooneid. Kiriku patrooniks oli Lauw, kes lasi sinna maalida rokokoostiilis altarimaale
Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Rokokoo mööbel Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Kuulsaid rokokookunstnikke
eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Rokokoo Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus rokokoo-orhament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Klassitsism Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.
Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Eurooplastele uudsest materjalist portselanist valmistatud ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest
säilinud 14. sajandist. Linnus on elanud üle nii hiilgeaegu kui ka arvukaid rüüsteretki. Kõige rohkem kannatasid Põltsamaa elanikud aga Liivimaa Kuninga Magnuse ajal, kes oli endale residentsiks valinud Põltsamaa (Oberpahlen) ja valitses siin 1570-1578. 8 Ka linnus sai sajandite vältel kõvasti kannatada ja 1770ndatel ehitati vana konvendihoone asemele kaunis rokokoostiilis loss. 1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole tänaseni suudetud täielikult konserveerida. Siiski on loss Põltsamaa piirkonna tõmbekeskuseks, lossihoovis asuvad Põltsamaa Muuseum ja Turismiinfopunkt, Veinikelder ühes väikese toidumuuseumiga, galerii pART, Lossi Restoran, Käsiteokoda, Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba, Eesti Pressimuuseum ning EELK Põltsamaa Niguliste Kirik. Lossihoov on mitmete vabaõhuürituste toimumispaigaks. 2.4 Vene vanausuliste piirkond
ja ,,Hommikune jalutuskäik". Skulptuure iseloomustas ka kergus ja graatsia. Märkimist väärib Guillaume Coustou , kes tegi valgest marmorist hobusetaltsutaja hobusega. Suurim rokkokooskulptor oli aga Jean Antoine Houdon, kes jõudis välja järgmise stiiline-klassitsism. Ta tegi ligi 40 portreed ja tuntuim neist on kirjaniku Voltaire'i portreed. Tänu rokkokoole tulid ka uued suunad pargikujundusse. Palju esineb rokkookood ka saksa arhitektuuris. Eesti kauneim rokokoostiilis oli Põltsamaa loss aga see hävines II MS ajal. Stiil kestis kultuurielus kuni 1930. Aastateni. · Klassitsism hakati matkima jälle antiiki, seekord veel suuremal määral kui Louis XIV ajal. Klassitsismi suurmeister arhitektuuris oli Jacques Germain Soufflot, kes ehitas Pariisi Pantheloni. Seda hakati matkima kõikjal Euroopas ja isegi Ameerikas. Kõige tüüpilisemad skulptorid ei olnud prantslased vaid hoopis itaallane Antonio Canova. Ja taanlane Bertel Thorvaldsen
nahast. Suvekingad ka atlass-siidist, peokingad brokaadist. Kingad kaunistatud lipsukestega ja kalliskividega ehitud pannaldega. 12 RÕIVASTUS 1840-1870 (teine rokokoo) Prantsusmaal 1852-1870. a võimul Napoleon III, kes püüdis pimestada kogu Euroopat vastuvõttude ja tualettide hiilgusega ning kasutas selle saavutamiseks kõiki mineviku stiile. Eriti püüti järgida rokokoostiilis rõivastust, seetõttu sageli "teine rokokoo". Naisterõivastus ülekoormatud.Vaesemad inimesed kasutasid odavamaid jäljendeid. Põhiliseks naistemoe kujundajaks inglise moelooja Charles Worth. Materjalid ja värvused. Väga palju väga erinevaid kergeid kangaid. Kleidiks kulus kuni 15 m riiet. Materjalid: musliin, tarlatan jt, loodi uusi kergeid materjale, näit. la gase cristal, (kootud kahte eri värvi lõngast), kasutati damasti, brokaati, satiini, kõige rohkem siidi
Germain Boffrand`i (1667-1754) loodud on Hotel Soubise`i (praegu riigiarhiivi hoone) sisekujundus, mida õigusega loetakse Louis XV stiili klassikaliseks meistriteoseks. Tema ehitistes moodustab välisarhitektuur, mis on äärmiselt tagasihoidlik ja lihtne, täieliku kontrasti sisekujundusega. Germain Boffrand. Hôtel de Soubise, Pariis Germain Boffrand. Ovaalsaal, Hôtel de Soubise, Pariis ● Juste Aurèle Meissonnier (1693- 1750). Esindab äärmuslikku suunda rokokoostiilis. Tema teostatud on Hòtel Brèthous` sisekujundus Pariisis. Veel suurem tähtsus on tema joonistustel mitmesuguste kunstkäsitööesemete jaoks. Neis valitsevad kapriisne fantaasiaküllus, täielik naturalism, asümmeetria, sirge joone vältimine. Juste-Aurele Meissonnier engraved design for a side table, c 1730, engraving ● Rokokoo on peamiselt sisekujunduse ja kunstkäsitöö stiil. Välisarhitektuuris võib rokokoost rääkida vaid tingimisi. 18.saj
paratamatusele. · Ideaalmaastike maalimine- millele oli koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. · Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitseb kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Tema looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Kunst 18. saj. Louis XIV ja Louis XV riigi rahadest elava õukonna, kelle selle aja tunnuslauseks ,,Pärast meid tulgu või veeuputus", elu sisuks oli meelelahutus. Rokokoostiilis sisekujundus- loobutakse poolsammaste, pilastrite ja karniiside kasutamisest- tundusid liiga raskepärased. Sageli kasutati nüüd merikarbi poolmikku meenutavat motiivi- nn. orvand (7. pilt) (ka barokis kasutatud, kuid siis sümmeetri- line ja raskepärasem)- selle prantsuskeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Antoine Watteau maalides meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste kujutamine
R eelistas modelle,kellel elus hästi ei olnud läinud,kuid kes olid säilinud väärikuse ja andestamisvõime. Rembrandt Harmensz van Rijn "Autoportree Saskiaga" Rokokoomaal Rokokoo maal täitis eelkõige seinakaunistuse ülesannet. See oli enamasti maalitud lõuendile,kuid mõeldud just teatud salongi,ja varustatud raamiga,mille väänlev nikerdus harmoneerus vastava ruumi kujundusega. Viljeldi ka tahvlimaali. Rokokoostiilis maalide koloriit oli hele,värvid puhtad,teemad kergemeelsed,ei midagi tõsist ega murelikku. Levinud olid alasti Veenust kuutavad mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid, seda ka portselanikusntis. Maalijatel olid erialased oskused head,st tundi perspektiiviseadusi,inimse anatoomiat,värvide kokkusobivust jne. Rokokoomaali tüüpiline esindaja oli Francois Boucher (1703-1770), kes portreeris korduvalt Louis XV armukest markiis de Pompadouri. Rokokoomaaliga on teatud määral seotud 18
kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. · Barokk ja rokokoo Eestis. Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus rokokoo- ornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil kogu Põhja- Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17
Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartuss peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil. Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde
Teinud ka mujal Põhja-Eestis kirikutes altarimaale: Albu kirikus Vene aja suurim barokkmälestis on Kadrioru loss (176-177) Ehitatud Katarina I suvelossiks (PeeterI abikaasa) N. Michetti (suurim loss Vene keisririigis) Barokklossidel on sees sageli suured stukist kujud ja reljeefid Kadrioru lossi laemaaling on puine ja halvasti õnnestunud Kadrioru lossi ümber oli suur park (prantsuse stiilis park) Tänapäeval osaliselt park restaureeritud 1 rokokoostiilis kujundus (Põltsamaa loss) mis on II maalimasõjas hävinenud Orvandid ja pastelsed värvitoonid Taastatakse praegu gooti stiilis Lk 177 Venelased andsid välja kummalise seaduse: keelustati linnadesse uute kivimajade ehitamine Peeter I valitsemise ajal Kehtis umbes pool sajandit terves keisririigis Erand tehti Peterburile, pealinnale Rootsi ajastul olid maamõisad väga tagasihoidlikud 1-korruselised puidust elumajad Linnas olid kivipaleed
annaabi.ee 
