● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus ● Hakati ehitama linnapaleesid, mille sisekujunduses loobuti detailide kasutamisest. ● Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega. ● Väga sage oli ka merikarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand), mille prantsusekeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus – rokokoo. ● Seinad värviti heledates toonides. ● Sageli asetati peeglid vastastikku. ● Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks.
Prantsuse kunst 18. sajandil (rokokoo). Prantsuse õukond 18. Saj : · Louis XIV ja Louis V õukond · Aadel sai põhilise sissetuleku riigilt · Aadlikud veetsid aega pidutsedes · Õukonna elu sisuks sai meelelahutuste otsimine ja leiutamine Muutused 18. Saj kunstis: · Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, pidi olema vaba ja rõõmsameelne · Louis XIV laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadlikuma palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus: · Ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest · Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid · Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika, ülekullatud kipsist või stukist. · Ornamentika motiivideks lopsakad taimevarred ja lehed, sage oli ka merikarbi
tugevana kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga · meestemood naiselik : kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu Rokokoostiili sisekujundus · Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, · Sageli kasutati merekarbi poolmikku meenutavat sest need tundusid liiga raskepärased motiivi, mille pr. k nimetusest tuleneb ka stiili nimetus · Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid
Mõistuse seadusi järgiva eluviisi eeskujusid leiti antiikajast. 18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ja Prantsusmaal, kus antiiki jäljendav kunst barokk-klassitsism oli valitsev ka 17. sajandil, tuntakse seda stiili neoklassItsismina. Klassitsism tekkis vastukaaluks rokokoostiili fantaasiaküllusele, kujunes välja Roomas aastail 1760-1770 ning levis Euroopas 1830-ndate aastateni. Kaks sakslast – arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks „ideaalse ilu“ kreeka-rooma voorusliku sisuga. Winckelmann kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab „õilis lihtsus ja vaikne suurus“. Neid omadusi taotles ka klassikaline kunst. Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks: 1
meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Tundeelu peenenemine ja erakordne huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Muutused 18. Sajandi kunstis Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuridetailide (nt poolsammaste, pilastrite, karniiside) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist
Kuni 20. sajandi alguseni oli moes kaame väljanägemine. Selle saavutamiseks kandis aadelkond näole, kaelale, dekolteele puudrit, mis koosnes äädikast, arseenikust ja pliivalgest. Puuder oli eluohtlikult mürgine, kahjustades nahka, hambaid, juukseid ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid juba paarikümne aastaga. Alles 19. sajandi alguses võeti kasutusele tsingi oksiidil põhinev puuder, mida kasutatakse ka tänapäeval. 18. sajandi keskpaigas, rokokoostiili õitsengul, muutusid aristokraatidest naiste ja meeste seas populaarseks kõrgustesse küündivad valged parukad. Parukaid puuderdati kartulijahuga, mis muutis need isuäratavaks hiirtele ja täidele. Sügelemise vastu võeti kasutusele sügamisvarras. 19. sajandil, romantismi ja realismi ajastul, sai iluideaaliks loomutruu väljanägemine. Make- up'i seostati prostituutidega, kuni 1863'ni kui Alexander Napoleon Bourjois töötas
Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. III Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest
Kuni 20. sajandi alguseni oli moes kaame väljanägemine. Selle saavutamiseks kandis aadelkond näole, kaelale, dekolteele puudrit, mis koosnes äädikast, arseenikust ja pliivalgest. Puuder oli eluohtlikult mürgine, kahjustades nahka, hambaid, juukseid ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid juba paarikümne aastaga. Alles 19. sajandi alguses võeti kasutusele tsingi oksiidil põhinev puuder, mida kasutatakse ka tänapäeval. 18. sajandi keskpaigas, rokokoostiili õitsengul, muutusid aristokraatidest naiste ja meeste seas populaarseks kõrgustesse küündivad valged parukad. Parukaid puuderdati kartulijahuga, mis muutis need isuäratavaks hiirtele ja täidele. Sügelemise vastu võeti kasutusele sügamisvarras. 19. sajandil, romantismi ja realismi ajastul, sai iluideaaliks loomutruu väljanägemine. Make- up'i seostati prostituutidega, kuni 1863'ni kui Alexander Napoleon Bourjois töötas
Saj. lõpul liigendati jõukamate majade fassaadid pilastritega. 17saj. on säilinud Kuressaare raekoda ja vaekoda. Barokkstiili silmapaistvaim puunikerdaja 17saj. 2 poolel oli Christian Ackermann, kes on teinud nt. Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. Kadrioruloss. Barokkstiil oli eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma härrastemajade ehitamisel, nt. Palmses. Baroklikke sisekujunduse osi on säilinud paljudes mõisates ja linnamajades. Rokokoostiili parim näide oli Põltsamaa lossi sisekujundus, kuid see hävis 2 MS. Mõisted: Stafaaz- teisejärgulised elemendid maali kompositsioonis, eriti inimesed v loomad maastikumaalis Keldriluugivalgus- 17. saj levinud võte maalikunstis, kus pildil kujutatud poolhämarust lõhestab ere, nagu nähtamatust luugist tulev valgusvihk. Paraadportree- esitab inimest tähtsana ja võimukana. (Anthonis van Dyck) Väikesed hollandlased- väikesemõõtmelisi pilte maalinud kunstnikud 17. saj Hollandis.
Moes oli pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiduda. Nt Lamburistseen, Suudlus, Taskukell, kuld emailiga. 7. Mis muudab eriti võluvaks J.A. Watteau maalid? Milline meeleolu neis valitseb? Meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Meeleolu on elurõõmus, segunenud löörilisuse ja melanhooliaga. 8. Keda peetakse kõige tüüpilisemaks rokokoostiili maalikunstnikuks? Milline oli tema teoste koloriit? Francois Boucher. Teoste koloriit oli mahe, sageli lääge. 9. Keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks? Milliseid teemasid ta eelistas? Jean Babtiste Simeon Chardin. Teemadena eelistas keskkihi igapäeva elu. 10. Nimeta rokokoostiilis lossid, mida ehitati Saksamaal. Amalienburgi loss, Sanssouci loss 11. Mida tähendab veduut? Kes olid tuntumad veduudimaalijad? Millist praktilis kasu võib
Tema kaasaegne Prantsuse kuningas Henri III kujundas oma õukonnas ilumärgiks aga habeme, mida isandad toonisid eri värvi puudritega. Kuid ülimürgine plii tappis ilualtarile ohvritoojad sammhaaval: esmalt kahjustus lubijumeliste nahk, siis mädanesid hambad ja kiilanes pea ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid rekordkiirusel ja omandasid rauga välimuse mõnekümneaastaselt. Sellegipoolest ei suudetud ekstreemsest iluvahendist enne 17. sajandit loobuda. Rokokoostiili õitsenguks 18. sajandi keskpaigas muutus aristokraatidest naiste ja meeste seas ilusünonüümiks kõrgustesse küündivad hiiglaslikud valgeks puuderdatud parukad. Päikesekuningas Louis XIV nõudmisel võisid heledatest juustest valmistatud parukat kanda vaid tema pereliikmed, ülejäänud eliidil tuli tume parukas muuta valgemaks puudriga. Et puudrit valmistati (kartuli)jahust, muutusid hullumeelsed soengud hiirte ja täide jaoks isuäratavateks pesapaikadeks
Välisarhitektuuris jääb üldiselt domineerima klassitsistlik rangus ja lihtsus, kuna sisekujunduses pääseb valitsema kerge, mänglev ja graatsiline rokokoo. Siseruumide kujundamisel oli seni valitsenud printsiip, mille kohaselt välisarhitektuuri elemente kakendati ka sisekujunduses. Sellele astuvad nüüd vastu rokokoomeistrid, kes tõrjuvad siseruumidest ranged arhitektuurivormid välja. Tugevasti toonitatud simsid ja poolsambad kaovad, ka pilastreid näeb harva. Rokokoostiili siseruumi sein koostatakse puupannoodest, mida ümbritsevad õhukesed liistud. Liistudest hargnevad rikkalikud, kuid kerged nikerdised. Mitmekesine, kapriisselt ja mänglevalt käsitletud ning tihti ebasümmeetriliselt kujundatud ornamentika eelistab stiliseerimata, naturalistlikke motiive. Tüüpilisemaid rokokoo- ornamente on orvand (kujutab enesest voldistatud servadega lamedat lahtist teokarpi); see on tavaliselt kese, mille ümber on koondatud kaunistused ja nikerdised
Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. 3) Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest
Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid, mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius (1734-1821). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks. Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüzeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud rahvusliku primitivismiga. Selle poolest kuulsad: Nils Schillmark ja Gustav Wilhelm Finnberg. Eelnevad naturalistid. 19. saj. algus tõi kaasa rahvusromantilise vaimu, mida on tunda Wilhelm Ekmani kompositsioonides. "Kalevala"-vaimustuses kujutas ta soomlasi luulelise, kalevalalikust minevikust laulva rahvana, kes samal ajal loeb piiblit. 19
Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid, mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius (1734-1821). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks. Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüzeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud rahvusliku primitivismiga. Selle poolest kuulsad: Nils Schillmark ja Gustav Wilhelm Finnberg. Eelnevad naturalistid. 19. saj. algus tõi kaasa rahvusromantilise vaimu, mida on tunda Wilhelm Ekmani kompositsioonides. "Kalevala"-vaimustuses kujutas ta soomlasi luulelise, kalevalalikust minevikust laulva rahvana, kes samal ajal loeb piiblit. 19
20 esinduslikumad Hiiu Suuremõisa ja eriti efektne Palmse. Parkide ilmumist Eestisse võib lugeda küllalt oluliseks nähtuseks, mis edaspidi üha süvenenumalt on mõjutanud meie maastikupilti (Vahtre, 2000). Barokkstiili variant rokokoo, mida iseloomustab rõhutatult lopsakas dekoor, Eestis eriti ei levinud ning siinne barokk jäi baroki kohta suhteliselt mõõdukaks (vaoshoitud barokk palladianism). Rokokoostiili tähtsamaks näiteks kujunes Põltsamaa keskaegse linnuse ümberehitatud variant, seda just oma sisekujunduse poolest, mis aga kahjuks II maailmasõjas hävis (Vahtre, 2000). 18. sajandi keskel taasavastas Euroopa järjekordselt antiigi, sellele andsid tugeva tõuke väljakaevamised Pompejis ja Herculaneumis. Klassitsistlik arhitektuur jõudis eestisse 18. sajandi viimasel veerandil. Tallinnas kui suhteliselt ,,valmis" linnas piirdus
pruunide, roheliste ja punaste palett selle välja tõrjus. 18.saj. sellele, mida paljud pidasid barokstiili arhitektuuriliseks ja dekoratiivseks liialduseks, väljendus mitmel viisil. Inglismaal otsiti inspiratsiooni palladionismi eeskujudest. Vähemjõukates kodudes kasutati kivi varjundite ringi kuuluvaid määrdunud mudapruune ja- rohelisi toone ja 18. saj. keskpaigaks rõõmsamaid, nagu merikarbiroosad ja hernerohelised. Euroopa vastureaktsioon barokkstiilile väljendus rokokoostiili tekkimises. Saanud alguse Prantsusmaalt ja levinud järk- järgult üle kogu mandri Euroopa, iseloomustas rokokoo kujundust asümmeetriliste, kaarduvate vormide nagu merekarbimotiivide, rullisoramentide ja voogava lehestiku kasutamine. Üldreeglina rõhutas neid õrnu, looklevaid vorme kullast, valgest ja elevandiluust ning pastelsetest sinistest, roosadest, rohelistest ja kollastest koosnev palett, kuigi mõnedes riikides, näiteks Portugalis olid sageli kasutusel rikkalikumad ja
Kuulsamaid selle aja portretiste olid JOSHUA REYNOLDS (1723-1792) ja THOMAS GAINSBOROUGH (1727-1788). Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutatakse nüüd maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjundirohke maalimislaad on eriti vaimustav. 18.saj. oli graafika õitseajaks. Eriti innukalt viljeldi rokokoostiili päevil pehmelakki ja metsorintot, mis võimaldas kõige õrnemaid varjundeid, aga ka oforti, vasegravüüri ja teisi tehnikaid. Väga levinud oli värviline graafika. Suur erinevus valitses õukondliku ja rahvaliku graafika vahel. Esimeses armastati kõike seda, mida maalikunstiski kiindumus pikantsete stseenide vastu viis mõnikord avaliku erootika ja isegi pornograafiani. Graafikud omandasid virtuoossuse uhkete tualettide, interjööride ja ka maastiku täpseks edasiandmiseks must-
Vähesel määral oli ka rokokood, mida peeti ka uus-barokiks. Olulisim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss Peeter I lasi selle ehitada endale suveresidentsiks. Itaalia ja prantsuse suuna barokkstiili esindaja. Sinna kuulusid juurde ka park ilusate veekogudega. Eeskujuks oli Vesraille's loss. Valmis 1718-1723. kasutati palju stuk.dekoori kaunistusi kipsist. Põltsamaa loss: parim näide rokokoostiili avaldumisest Eestis. Tegemist oli sisekujunduses, mis kahjuks pole säilinud. BALTISAKSA KULTUUR Aadlikud moodustasid u 0,6% kogu elanikkonnast. Neil oli siin peaaegu piiramatu võim. Neile kuulus suurem osa siinsest põllumaast. Aadelkonda iseloomustas see, et nad olid oma tegevuses väga hästi organiseeritud. See aitas säilitada nende kultuurilist ühtekuuluvust. Ka siin olid perekonnad, keda peeti ja kes ise pidasid endid võimsamateks kui teised. Tavaliselt olid need kõige kauem
annaabi.ee 
