Kõikjal banketisaalis kaldusid mendid vahtima neid silmitsevat lähimat ruuporit, lootes saada ülemaailmseks staariks. See 1700.aasta stiilis kõlaripaigutus rõõmustas kogu ruumi. Selles oli midagi ilusat ja õnnelikku. Inimene, kes selle võimendussüsteemi üles seadis, pidi olema mõni drive-in Macdonalsist puhkusel olev serifi abitehnik Pärnumaalt Vändrast, kus inimesed on nii jõukad, et ostavad aegunud tehnikat. Aastakese varem olin ma olnud Punkpea Rokifestivalil Võru osariigi maapiirkonnas, kus tosin porgandpaljast geeniust Kinnihoiurindest polnud kokku ajanud helisüsteemi, mis oleks kandud edasi elektrikitarri iga väiksemagi noodi aga ka iga kõhukorina või neelatuse kaks korrust üleval pool vannis magava poolkurdi happeohvrini. Aga üleriigilise ringkonnaprokuröride konverentsi halvimad tehnikud said sellega hakkama. Nende helisüsteemis oli midagi sellist, mida Arnold Rüütel oleks võinud kasutada,
1976. aastal pani Graps kokku Magnetic Bandi ja vahetas muusikalist suunda, hakates mängima dzässrocki, milles oli viiteid ka reggae'le ja funk-soul'ile. Aastal 1977 lõpetas Graps Tallinna Muusikakooli löökpillide erialal. Varsti pärast seda muutis ta grupi koosseisu ja hakkas Magnetic Bandi nime all mängima briti tolleaegse uue hevilaine vaimus metal- rock'i. Magnetic Bandist sai kiiresti üksNõukogude Liidu populaarsemaid raskemuusika bände. Esimesel ametlikul Nõukogude Liidu rokifestivalil Tbilisis tuli ansamblile kaksikvõit koos Masina Vremeniga. 1980. aastad Kui 1970. aastad olid Grapsi muusikaline kuldaeg, siis 1980. aastatest sai publikumenu tipp-periood. Magnetic Band ja selle teisik GGG (Gunnar Grapsi Grupp) tuuritasid aastaid mööda Nõukogude Liitu. 1982. aastal pühendas Washington Post Gunnar Grapsile ja Magnetic Bandile terve lehekülje. Aastal 1983 sai Magnetic Band esinemiskeelu, mis pani Grapsi moodustama Gunnar Grapsi Gruppi.
Ülikoolides hakati korraldama valitsusvastaseid poliitilisi kogunemisi. Liitusid töölised, kes alustasid streike ja hõivasid tehaseid. President de Gaulle lahkus isegi riigist, kuid tagasi tulles saatis ta parlamendi laiali ja kuulutas välja uued valimised. Presidendi pooldajad olid korraldanud meeleavalduse ning töölised naasid tehastesse. Rahvas oli üliõpilasi esialgu toetanud, kuid hiljem pöörasid nad neile selja. 1969 toimus hipiliikumine mis sai alguse Woodstocki rokifestivalil ning noortemäss oli ummikusse jooksmas. Hipide eesmärgiks polnud ühiskonna ümberkorraldamine, vaid sellest irdumine narkootikumide ja seksi kaudu. Moodustati erinevaid terroristlikke organisatsioone, kes korraldasid kogu Euroopas poliitilisi mõrvu. 4) PINGELÕDVENDUSPOLIITIKA JA SELLE TULEMUSED Pingelõdvendus oli külma sõja poliitikas suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega
50nendate aastate keskel tekkis seetõttu vastuseis massikultuurile. Aja jooksul arenes ühiskonnavaesest protestiliikumisest välja hipiliikumine. 3. Hipiliikumise üldiseloomustus. Rõhutati armastust, rahu ja vabadust, süveneti idamaistesse religioonidesse, üritati lahti ütelda igasugustest piirangutest. 4. Woodstocki rokifestival 1969, selle tähtsus. Hipiliikumine kulmineerus 1969. aastal USA-s toimunud Woodstocki rokifestivalil. Seejärel aga selgus, et hipiliikumine ei ole elujõuline ning on ummikusse jooksmas. Puudusid konkreetsed ideed, siht ja suund, mille poole püüdelda. 1970. aastate keskpaigas hipiliikumine hääbus. 5. Mustanahaliste vabastusliikumine ning selle seosed hipikultuuriga, Martin Luther King. Lisaks mässumeelsetele noortele tekkis 1960. aastatel USAs teisigi liikumisi. Mustanahaliste liikumine nõudis mustanahalistele seaduslikult võrdseid õigusi teiste kodanikega
annaabi.ee 
