Sageli tehti kuuel üks käis sinine, teine roheline, püksisääred vastavalt punased ja kollased. Samas on ka igal värvil olemas oma tähendus: VALGE tähendas süütust, ROHELINE lootuse ja armastuse tärkamist, KOLLANE õnnelikku armastust, SININE truudust, PUNANE armulõõma, ja võitlus valmidust. Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist. Meelsasti kanti ka pealismantleid. Rikkamad linlased kinnitasid oma mütsidele ja kübaratele pärleid ning värvikirevaid sulgesid. Vööd olid neil kaunistatud hõbedaga, sõrmedes läikisid kallid vääriskividega sõrmused. Pesu kasutati väga vähe.Jalatsid õmmeldi nahast pehme tallaga ja kitseneva ninaga. Moenarride kinganinad olid kohati nii pikad, et takistasid kõndimist. Et hõlbustada
sajandil hakati kasutama o osa rke RIIETUS Kõrgemad seisused ja linlased armastasid kanda värvikirevaid rõivaid, eksponeerides nii ka oma rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist Rõivaste valmistamise põhilisteks materjalideks olid linane ja villane. Kõrgemate seisuste rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest ja mida jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi kasutati alussärkidel
Ka pärast 18.dünastia lõppu püsis naiste rõivamood samal kujul. Meeste riietus: Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu. Algselt valmistati skentisid loomanahast või pargitud nahast, hiljem hakati valmistama õhemast, enamasti linasest valmistatuid. Sõdalaste rüü võis olla tehtud ka värvilisest kangast või kaunistatud pealeõmmeldud triipudega. Vaaraosid kujutati mõnikord skenti tagaküljele riputatud lõvisabaga. Ajapikku muutus skenti lõige kandilisemaks, ka hakati kangast tärgeldamise abil jäigemaks muutma sihiga tekitada esiküljele väljaulatuv kolmnurk. Kehakatte esikülje rõhutamine muutus üldiseks nähtuseks. Genitaalidele tähelepane tõmbamine põhines selle kehapiirkonna pühadusel seoses tähtsa rolliga soojätkamisel. Niudepiirkonda
Ka pärast 18.dünastia lõppu püsis naiste rõivamood samal kujul. Meeste riietus: Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu. Algselt valmistati skentisid loomanahast või pargitud nahast, hiljem hakati valmistama õhemast, enamasti linasest valmistatuid. Sõdalaste rüü võis olla tehtud ka värvilisest kangast või kaunistatud pealeõmmeldud triipudega. Vaaraosid kujutati mõnikord skenti tagaküljele riputatud lõvisabaga. Ajapikku muutus skenti lõige kandilisemaks, ka hakati kangast tärgeldamise abil jäigemaks muutma sihiga tekitada esiküljele väljaulatuv kolmnurk. Kehakatte esikülje rõhutamine muutus üldiseks nähtuseks. Genitaalidele tähelepane tõmbamine põhines selle kehapiirkonna pühadusel seoses tähtsa rolliga soojätkamisel. Niudepiirkonda
Ühel varase Kreeta kujukesel 2000. a e.Kr on mitmejärguline volangidega seelik, mis on pingutatud puust, kõrkjatest või metallist võrudele esimene karkassiga seelik. Pihikuosa moodustus tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis toetas rindu altpoolt, aga jättis need katmata, rätikust moodustus ümber kaela kõrge krae. Rüü juurde kanti teravatipulist peakatet. Minose rõivastus saavutas haripunkti 1700-1500. a e Kr. Garderoobi põhilised koostisosad olid: keep, põll, pihikud, püksseelikud, suur hulk erinevaid kübaraid. Kasutati uhkeid erksavärvilisi kangaid, rõivastumisstiili iseloomustas elegants ja luksuslikkus. Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks kuulub seelikuga komplekti juurde ja 5 näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott, teine tuletab meelde barretti. Tekkis ka teisi
keedu- ja jooginõud. Nüüdisajal on suurem osa hantide tarbevarast ostetud. Poest ostetakse kausse, taldrikuid, lusikaid, kulpe, tasse, klaase, potte, panne, teekanne, aga ka raadioid, televiisoreid, külmkappe, õmblusmasinaid jm. Ostetud tarbevaraga koos on kasutusel ka traditsioonilised esemed. Puust valmistatakse liudasid, lusikaid, kulpe, lumeklopitsaid, söögilaudu, hälle; kasetohust - hälle, vakkasid, toidunõusid, tubakatoose; põhjapõdranahast - naiste käsitöökotte ning kotte rõivaste hoidmiseks; riidest - kotte jalanõude hoidmiseks, nõelapatju. Kasetohust, põhjapõdranahast ja riidest esemed on sageli kaunistatud mustriga. Puuesemetel esineb kaunistusi harva. Kasetohust esemetele on muster tavaliselt noaga kraabitud, puust esemed kaunistatakse lõikekirjaga. Põhjapõdranahast esemetel on mosaiik-, riidest asjadel aplikatsioonornament. Ornamente on põhiliselt kahesuguseid: lint- ja medaljonornamendid. Need on valdavalt geomeetrilised, tavaliselt