Kõdunemine Mädanemine Roiskumine Kõdunemise saadused Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks Kõdunemise käigus lagunevad kõige kiiremine valgud lagunevad süsiniku ühendid Kõdunemisel eraldub energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid Roiskumisel ei teki NH 3
On surevate elusorganismide süsinikühendite lagunemine. Kõdunemisel lagunevad kõige kiiremini valgud. Toimub mikroorganismide kaastegevusel. Toimub energia eraldumisega. Jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks. On süsinikuühendite lagunemine õhu juuresolekul. Põhilise lagundamistöö teevad ära mikroorganismid. Mädanemise käigus ei teki eriti mürgiseid ega ka ebameeldiva lõhnaga ühendeid. On lagunemine, mis toimub õhuhapniku juuresolekul. Põhjustavad spetsiaalsed roisubakterid. Roisubakterid elavad soolestikus. Tekib mürgiseid ja halvalõhnaga lämmastikuühendeid. Toimub ilma hapnikuta. Toimub bakterite või
oma täpsuse ja peenusega. Neid inspireeris tema vahekord mulatitar Jeanne Duval`iga (,,Must Veenus" ja seejärel mõnede teiste daamidega (tsüklid ,,Valgest Veenusest" ja ,,Roheliste silmadega Veenusest"). Nii võisid Baudelaire`i erootilistes luuletustes maine kirg ja nauding luua elutäiuse illusiooni, mille luuletaja aga tihti ise kohe lõikus groteskse või iroonilise madalduse teel, näidates elutäiuse mandumist roiskumiseks, lagunevaks ihuks (,,Vampiiri metamorfoosid"). Pärast ,,Kurja lillede" esikväljaannet muutus Baudelaire aktiivsemalt kriitiliseks ühiskonna suhtes. Tema kunstikriitilised esseed äratasid laia tähelepanu ja tagasid talle esteetilise autoriteedi. Postuumselt ilmus ,,Luuletusi proosas" (1869, e. k. 1930 "Väikesed poeemid proosas").
Protsessi käigus moodustub piimhape. Tekib vaht. Mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid ning seda rohkem moodustub piimhapet. Meie maitsmismeel tajub seda kas hapuna või väga hapuna. Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus toiduaine limastumiseks ja roiskumiseks. Hapnemisprotsessi pidurdamiseks ja hapendatud toiduaine säilitamiseks on kohane aga madal temperatuur. Kui juba hapnenud toiduainet hoitakse liiga soojas ruumis, võib piimhappekäärimine jätkuda ja kogu suhkur muudetakse piimhappeks. Tulemus on liiga hapu toit. Hea toote saamiseks on vaja vältida suuri temperatuurikõikumisi. Samuti ei tohi hapendatud toiduained läbi külmuda. Liisi Iling
Hapendamisel kehtib lihtne tõde - mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid ning seda rohkem moodustub piimhapet. Meie maitsmismeel tajub neid muutusi kas lihtsalt vähem või rohkem hapu toiduna. Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus toiduaine limastumiseks ja roiskumiseks. Hapnemisprotsessi pidurdamiseks ja hapendatud toiduaine säilitamiseks on kohane aga madal temperatuur. Kui juba hapnenud toiduainet hoitakse liiga soojas ruumis, võib piimhappekäärimine jätkuda ja kogu suhkur muudetakse piimhappeks. Tagajärjeks on liighappesus. Hea toote saamiseks on vaja vältida suuri temperatuuri kõikumisi. Samuti ei tohi hapendatud toiduained läbi külmuda. Mille mõjul ja kuidas toimub hapukapsa roiskumine ? Hapukapsas võib rikneda mitmesugustel põhjustel
20 aminohapet, 8 nendest on asendamatud. Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ning tugevndavad vastupanuvõimet. Mineraalained toidus sisalduvad tähtsad anorgaanilised ühendid. 5.Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides Kõdunemine kui elusorganism sureb, hakkavad süsinikuühendid, eriti aga valgud, väga kiiresti lagunema. Kõdunemine jaguneb mädanemiseks (toimub õhuhapniku juuresolekul) ja roiskumiseks (toimub ilma õhuhapniku juuresolekuta). Kõdunemine on eksotermiline, s.o energia eraldumisega kulgev protsess. Kõdunemisel tekib kõdu. Käärimine ilma õhu juurdepääsuta toimuv protsess, mis toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul (lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühendidtest mikroorganismide toimel). Fotosüntees kogu elu alus. Toimub taimedes. (6CO2 + 6H2O > C6H12O6 + 6O2) Etanoolkäärimine C6H12O6 > 2CH3CH2OH + 2CO2 Piimhappekäärimine
enamikus toiduainetes), S-ühendid(valkude valmistamine, loomsed toiduained, sibul, kapsas, küüslauk sisaldavad), Mg-ühendid(reg närvisüsteemi tegevust, leidub enamikus toiduainetes) ja J-ühendid( reg kilpnäärme tegevust, leidub merekalades) 17. Mis on kõdunemine, kuidas jaotatakse ja mis on saaduseks ? Kõdunemine on elusorganismide lagunemine, selle käigus eraldub energia. Jaotatakse mädanemiseks (õhuhapnik + mikroorganismid = NH3 , CO2 ja H2O) ja roiskumiseks ( hapniku pole vaja, roisubakterid ja saaduseks on CO2 , N-ühendid ja S-ühendid) 18. Mis on käärimine, kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ? Ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse nim käärimiseks, vaja on ka baktereid või pärmseenekesi. Jaotatakse alkoholkäärimiseks (vaja pärmseeni, saaduseks CO2 , CH3CH2OH-etanool), piimhapekäärimiseks (piimhappebakterid, CO2 ja piimhape) ja
Mõnikord võib eralduda nii palju soojust, et heinad süttivad iseenesest. 6 Looduses koguneb väga palju süsinikuühendeid, milles süsiniku oksüdatsiooniaste on esialgu umbes samasugune kui elusorganismides (nullilähedane). Siis algabki kõdunemine, mis võib kulgeda kas hapniku juuresolekul või ilma selleta. Kui elusorganism sureb, hakkavad süsinikuühendid, eriti aga valgud, väga kiiresti lagunema. Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks. Kõige kiiremini lagunevad valgud. Kõdunemise saadusi nimetatakse kõduks. Suur osa kõdust läheb mulla koostisesse huumusena, mis muudab mulla toitainerikkaks. 1.Mädanemine Mädanemise all mõistetakse tavaliselt süsinikuühendite lagunemist õhu juuresolekul. Põhilise lagundamistöö teevad ära mitmesugused mikroorganismid. Valgud lagunevad aminohapeteks, nendest eraldub gaasiline ammoniaak. Aminohapetest
emanasti sõnnikuga, kuid põllule võib jätta ka taimede jäänuseid eelnevast aastast. Et huumuses sisalduvad toitained oleks taimedele kasutatavad, peab huumuse lagundama mineraalaineteks. Ka seda teevad mullabakterid. Lagunemise protsess võib toimuda aeroobselt ehk õhuhapniku kaasabil. Sel juhul nimetatakse seda protsessi kõdunemiseks. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi käärimiseks või roiskumiseks. Inimene kasutas baktereid või ja juustu valmistamisel juba ammu enne kui ta midagi teadis selliste organismide olemasolust. Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt samuti alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid. Ka roiskumine, sealhulgas toiduainete riknemine, on bakterite tegevuse tagajärg. Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel.
annaabi.ee 
