kartuli pärast, sõitsid karusnahkade ja briljantidega ehitud Moskva, Sankt-Peterburi ja Odessa juudid ringi Mercedestega, lõunastasid luksuslikes restoranides, kus üks lõunasöök maksis rohkem kui tõeline venelane teenis kuus, ja külastasid seksklubisid, mis olid täis ilusaid vene naisi. Juudid isegi ei püüa Venemaalt varastatud rikkusi kasutada selleks, et riik jälle jalule aidata. Nad õgisid riigi paljaks nagu rohutirtsuparv ja mida ära õgida ei suutnud, selle vedasid välismaale. Röövimine kestab edasi ja sadu miljardeid maksvaid Venemaa varandusi veavad juudid Venemaalt välja. Asi ei olegi selles, et nad soovivad olla uuenenud kapitalistliku Venemaa kõige rikkamad inimesed. Nende ahnus lihtsalt laostab. Iga kord, kui USA valitsus annab läbi Rahvusvahelise Valuutafondi Venemaale laenu miljardite dollarite ulatuses, raha lihtsalt kaob. See satub juutide kätte ja Venemaa ei näe neid miljardeid iialgi.
Kahtluseta magnetiseerib muumiraamatuid meie jaoks suures osas see, et kuigi muumitegelaste teod meiega peegellikult sarnanevad, on nad kaugel me igapäevaolust, viivitamata ei suvel, ei talvel aega argise palgatööga, vaid tegeldes põhiliselt elamisega. Muumiraamatutes ei pisteta rinda mingite väljamõeldud muinasjutulohedega, vaid ohud tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor). 21. H.Chr.Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus. Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: "Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.". Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu). Poeetilisus seisneb tema
O; ei jää kivi kivi peale; elevandiluust torn; hiiobisõnum; hüüdja hääl kõrbes; Jumala sõrm; juudasuudlus; kahe teraga mõõk; kiviviske kaugusel; (vara,) mida koi sööb ja rooste rikub; kuldvasikas; kõigi nelja tuule poole; oma käsi puhtaks pesema; küljeluu (= naine); maa sool; (läigib nagu) Moosese pale; käib ringi kui möuraja lõukoer; nurgakivi; Paabeli torn; patuoinas; pelgulinn; 1 pinnuks silmas olema; nagu rohutirtsuparv; Saalomoni tarkus; savist jalgadel; jäi soolasambaks; taevaluugid avanesid ~ lahti; puistas (mingi koha) tolmu oma jalgelt; läbi tule ja vee; tõotatud maa; tühi töö ja vaimunärimine; uskmatu Toomas; vaim on valmis, liha on nõder; vere hind. Vanasõna ja kõnekäänu eristamisest Ütluste endi kohta pole samuti alati selge, milliseid neist peaks kutsutama vanasõnadeks, millliseid kõnekäändudeks, milliseid fraasideks. On arvatud näiteks et kui lause on "üleni traditsiooniline",
(seiklustesse sattudes) muumioru idülli elavdavad. Kahtluseta magnetiseerib muumiraamatuid meie jaoks suures osas see, et kuigi muumitegelaste teod meiega peegellikult sarnanevad, on nad kaugel me igapäevaolust, viivitamata ei suvel, ei talvel aega argise palgatööga, vaid tegeldes põhiliselt elamisega. Muumiraamatutes ei pisteta rinda mingite väljamõeldud muinasjutulohedega, vaid ohud tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor). 21. H. CHR. Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus. 10 Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: “Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.”. Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et
annaabi.ee 
