JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA
Selle nimetuse alla on koondatud eelkõige puutumatud või vähese inimmõjuga vanad
okaspuu- ja segametsad. Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil
jäänukid aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Vanades
metsades on alati rohkesti surnud ning õõnsustega puid, lama- ja kõdupuitu, kus
leiab eluvõimaluse palju eri liike, muu hulgas haruldasi ja ohustatud samblikke, seeni,
putukaid ja linde. Kaitsealal leidub veel rohundirikkaid kuusikuid, soostuvaid, soo-
leht-, siirdesoo- ja raba- ning kõdusoometsi. Järvselja uhkus on ka võimsad
männipuistud, mille iga ulatub kahesaja aastani. Üksikute puude kõrgus küünib üle
40 meetri. Eriline vaatamisväärsus on Kuningamänd. Nimi tuleneb puu kõrgest east
(ligi 370 aastat) ja majesteetlikust välimusest. Kuningamänd on üle 33 meetri kõrge,
mis ei ole männi jaoks eriti tähelepanuväärne. Võimas on aga tema tüvi: ümbermõõt
annaabi.ee 
