vaeguse tüüpiliseks nähtuseks on karjamaakramp ehk -tetaania. Magneesiumi on piisavalt kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos). Magneesiumirikkad söödad nisukliid, puuvillasrotid, linasrotid. Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi (oder, kaer, mais). Enamus organismis leiduvast rauast on vere hemoglobiini ja lihaste värvaine müoglobiini koostises. Organism vajab rauda erütrotsüütide ja hemoglobiini sünteesiks. Rauarikkad on: rohusöödad (hein, rohi, silo, rohukuivised), srotid. Vähe on rauda: kartul, juurviljad, teraviljad. Väga vähe on rauda on piimas. Rauapuuduse all kannatavadki eelkõige imikud (imikpõrsad, ka tibud), kelle rauatarve on rohke hemoglobiini moodustamise tõttu suhteliselt suur. Tsink leidub kõikides kudedes; rohkem on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, juustesse, looma karvadesse. Tsingi vaegus põhjustab noorloomadel kasvu aeglustumist, juuste ja karvakasvu häireid, nahakahjustusi
Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. Magneesiumi – luudes. Magneesiumi vaegusel – karjamaakramp. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises; kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos). Magneesiumirikkad: nisukliid, srotid. Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi. 13 Raud – vere hemoglobiini koostises. Rauarikkad on: rohusöödad (hein, rohi, silo, rohukuivised), srotid. Sigadele süstitakse rauda, mitte vaske!! Tsink – kõikides kudedes. Rohkesti sisaldavad tsinki: pärmid, teraviljad, piim. Seleen – vajalik mõnede ensüümide koostisosana. Seleeni puudusest – valgelihastõbi. Vitamiinid (A, D, E; veeslahustuvad vitamiinid). !! Rasvaslahustuvad: A, D, E, K !! Veeslahustuvad: B-rühma vitamiinid, H, P, C, foolhape, inosiit. A-vitamiin: nägemine, kasv, sigimine, nahaainevahetus, närvisüsteem, abordid, väärarengud, toodang, väsimus.
tiinuspäevani. Kui migratsioon jääb mingil põhjusel ära, siis suureneb embrüonaalne suremus. Õige seemenduaeg: 24 tundi pärast inna algust, häbemeturse on vähenemas, tupest nähtav tugev nõrevool, paigal- seisurefleks on selgesti nähtavad. Emiste ebaõige söötmine - Eriti oluline on A-vitamiini olemasolu (suvel värske haljassööt eriti liblikõielised nagu lutsern, ristik, aga ka värske karjamaarohi, talvel rohukuivised). Mittekvaliteetne sööt (hallitusseentest tabandunud teravili, kasvama läinud või päikese käes seisnud kartul jne), liigselt lahjunud emised. Suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused - Emiste reproduktsioonivõimet vähendavad sellised infektsioonhaigused nagu brutselloos, tuberkuloos, katk, leptospiroos, salmonelloos, tokso-plasmoos jt. suguteedesse
annaabi.ee 
