tiivanukil. Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti. Pasknäär elutseb okas-, sega- ja lehtmetsades, eelistades neid, kus leidub tihedat alusmetsa. Pesitsusajal on ta aga seotud eelkõige kuuse- segametsadega. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos kõige sagedamini kuusele, kuni 10 m kõrgusele raskesti märgatavasse kohta. Pasknääri pesa on kaunis lame ja koosneb väljaspoolt raagudest, seest aga samblast, rohujuurtest ja muust pehmemast materjalist. Munad on hallikasrohelised, kaetud pruunikate tähnide ja laikudega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kolmenädalastena. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest kuni sügise saabumiseni. Sel ajal hulguvad pesakonnad koos. Segatoidulise linnuna sööb pasknäär mitmesugust toitu. Taimtoitu - tammetõrusid ja mitmesuguseid marju otsib ta peamiselt sügisel, eriti aga talvel. Tõrudest teeb ta ka omale talvevarusid, mis on mõnikord üsna suured. Mõnes
Ränne Pasknäär on Eestis paiga- hulgu- ning rändlind ja läbirändaja. Hulguliikumised on kõige märgatavamad sügisel (augusti lõpust oktoobrini). Toitumine Toit on nii loomne kui ka taimne. Suvepoolaastal on ülekaalus putukad, ussid, linnumunad ja -pojad. Suve teisel poolel tarvitab rohkem taimset toitu (marjad, seemned) ja tammetõrusid. Pesitsemine Pesa ehitatakse tavaliselt kuusele kuni 10 m kõrgusele. Pesa on lame, koosneb väljastpoolt raagudest, seest aga samblast ja rohujuurtest. Kurnas on 5...7 muna, mis on hallikad, pruunide tähnide ja laikudega. 25Kuldnokk Sturnus vulgaris Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Teda pole asjata kevadekuulutajaks nimetatud - rändlinnuna saabub kuldnokk meile
annaabi.ee 
