Tabel 3.Ähja vee värvus on varieeruvalt rohelise ja kollase tooniga. Läbipaistvus on olnud 1,3-2,8 m. Kõige väiksem läbipaistvus oli aastal 2003 väärtusega 1,3 m. Kõige läbipaistvam oli vesi 2008 aastal 2,8 meetrit. Suvekuudel on läbipaistvus väiksem kui talvel. Talvel ja kevadel on läbipaistvus suurem, sest siis on lumesulamisvesi. Vee läbipaistvus on keskmine, mis tähendab, et järv on eutroofne. Eutroofseks ehk rohketoiteliseks loetakse järve, millel on kõrge toitainete sisaldus ja seetõttu kõrge primaarprodutsentide produktiivsus. Nendes veekogudes on väike mineraalainete ja tavaliselt ka kõrge huumusainete sisaldus. Sageli esineb veeõitsenguid, mille tõttu on vesi sogane ja veekvaliteet madal. Põhjakiht on sageli hapnikuvaene, äärmisel juhul anoksline ja sellest tulenevalt ei saa seal elada kalaliigid, kes vajavad hapnikurikast vett. Hapnikuvaegus on iseäralik eriti madalatele järvedele. Tabel 4
Veetaimed ja bakterid omastavad kõige paremini toiteelemetide mineraalseid vorme vees lahustunud fosfaatiooni, ammooniumiooni, nitraatiooni ja ränihappeid. Taimetoitainete varu järves täieneb peamiselt sissevoolu kaudu, vee ja setete vahelise ainete vahetuse kaudu ning taimede ja loomade elutegevuse ja nende jäänuste lagunemisel vabaneva aine kaudu. Võrtsjärve vees sisalduvate toiteelementide kontsentratsioonide põhjal võib järve kesk- ja põhjaosa pidada rohketoiteliseks ehk eutroofseks ning lõunaosa kaldub pigem ülirohketoitelisuse ehk hüpertroofsuse suunas. Toiteelementide sisaldus Võrtsjärves muutub nii aastate kui ka aastaaegade lõikes, ruumilised erinevused ilmnevad nii piirkonniti kui ka veesambas sügavuti. Biomassi moodustamiseks peavad elemendid olema kindlas vahekorras. Kuna süsinikku on karbonaatiderohkes vees alati ülehulgas, määrab enamasti just taimetoitainete varu, kui suureks saab taimede biomass kasvada
annaabi.ee 
